Vastulause Ene-Margit Tiidule ⟩ Kõige kõvemad eesti rahvuslased on praegu just lõunaeestlased

Helen Rebane
, ajalooõpetaja, Kanepi vallavolikogu liige (EKRE)
Copy
Kanepi vallavolikogu liige, ajalooõpetaja Helen Rebane (EKRE)
Kanepi vallavolikogu liige, ajalooõpetaja Helen Rebane (EKRE) Foto: Erakogu

Vastuseks Ene-Margit Tiidu artiklile «Miks ma toetasin võrokeste ja setokeste «genotsiidi»» kirjutab Kanepi vallavolikogu liige, ajalooõpetaja Helen Rebane (EKRE), et kui kaoks lõunaeestlase viimane side võro keele ja identiteediga, kaoks ühtlasi ka see, mis seob teda oma sünnimaa ja riigiga.

Mina olen eestlane. Täpsemini lõunaeestlane, võroke ja Kanepi kihelkonna tüdruk. Olen ka soomeugrilane. Selle võrra võin professor Ene-Margit Tiiduga (PM 1.02) nõustuda. Ent pean siinkohal kaitsma Kauksi Üllet (PM Nädal 28.01), keda süüdistatakse väga ebaõiglaselt eestluse lõhkumises või oma «võro asja» ajamisega lausa iseseisva rahvusriigi ohustamises.

Võru- ja Põlvamaa vanemad inimesed mäletavad hästi, kuidas lõunaeesti keelt möödunud sajandil süstemaatiliselt juuriti välja haridussüsteemist, kirjapildist ja igasugusest vähegi ametlikust asjaajamisest. Selle eesmärk ei olnud õilis ega rahvuslik, nagu tänapäeval väidetakse – tegemist oli linnastumise kõrvalsaadusega, mis vaba Eesti ajal toimus selgelt läänestumise, okupatsiooni ajal aga kommunismi ehitamise sildi all. Kuiv ja standardiseeritud, keeleinstituudi templiga põhjaeesti kirjakeel ei ole võrokestest teinud rohkem eestlasi, vaid vastupidi: see on õõnestanud meie sidet oma kodukoha ja esivanematega, muutunud esimeseks hüppelauaks üleminekul võõrale vene või inglise keelele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles