Võib juhtuda, et mõnes linnaosas – või lausa kogu Tallinnas – pole enam ühtegi vaba kiirabi.
Haigekassa on sätestanud erakorralise meditsiini osakondade kvaliteediindikaatorid. Näiteks indikaator nr 9 ütleb, et patsientide osakaal, kes viibivad erakorralise meditsiini osakonnas rohkem kui kuus tundi, peaks jääma alla 20 protsenti. PERHi andmetel viibis 2022. aastal aga koguni 78,8 protsenti patsientidest EMO pinnal kauem kui kuus tundi. Indikaator on kehtestatud põhjusega – uuringud on järjepidevalt näidanud, et mida kauem hospitaliseerimist vajavad patsiendid EMOs viibivad, seda halvemad on patsiendikesksed tulemused.
Patsientide kuhjumine tõstab nende suremust. Näiteks kriitiliselt haigete patsientide puhul on tõestatud, et kui patsiendid viibivad EMOs rohkem kui kuus tundi, on nende haiglasuremus 4,5 protsenti kõrgem (Chalfin et al). Teises uuringus (Cardoso et al) näidati, et iga EMOs oodatud tund kasvatab suremust intensiivraviosakondades 1,5 protsendi võrra ja üldist haiglasuremust ühe protsendi võrra. Lisaks tõuseb kopsude kunstliku hingamise kestus, haiglas viibimise üldine aeg, organpuudulikkuse risk, deliiriumi esinemissagedus, ravijuhtumite maksumus jne. Rohkem patsiente lahkub haiglast ilma arsti nägemata, kasvab patsientide subjektiivne rahulolematus. Kaasneb ka personali rahulolematus, töölt lahkumine, langenud produktiivsus ja kõrgem ravivigade arv. Seega on selge – kui me praegusele kriisile lahendusi ei otsi, tõstame aktiivselt patsientide suremust.
Eesti tervishoiu juhtiv probleem on alarahastatus. Eurostati andmetel panustas Eesti aastal 2020 tervishoidu ainult 7,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), Euroopa Liit keskmiselt 10,9 protsenti. Vahe on märkimisväärne. 2021. aastal avaldatud OECD Eesti tervishoiusüsteemi raporti alusel kulus Eestis ühe inimese kohta aastas tervishoiule 1733 eurot, Euroopa Liidus keskmiselt aga 3523 eurot – vahe on lausa kahekordne. OECD toob välja ka selle, et riik tasus nendest kuludest 74,5 protsenti, omast taskust pidid eestlased tervise peale kulutama koguni 23,9 protsenti. Viimane ületab oluliselt ELi keskmist, mis on 15,4 protsenti.