HANAH LAHE ⟩ Kas Eestil on vaja kliimaseadust?

Hanah Lahe. Foto: Helen Kattai.

Loomulikult on Eestil vaja kliimaseadust, sest keskkonnaküsimused on järgmise nelja aasta jooksul ühed olulisemad poliitikas. Eesti seadusandluses puudub praegu raamistik, mis aitaks meil kliimaeesmärke ellu viia. Kuna siiani ei ole Eesti poliitika veel näinud eriliselt ambitsioonikat kliimapoliitikat ning kliimapoliitika eestkõnelejaid on samuti vähe, aitab kliimaseadus killustunud eesmärgid ühtekokku liita ning poliitikutele päitsed pähe panna, kirjutab keskkonnakorralduse ja -poliitika magistrant Hanah Lahe (RE).

Järgmisse riigikogu koosseisu valitud saadikud on need, kes peavad julgema nii eestlastele kui rahvusvahelisele poliitikale otsa vaadata pärast 2030. aastat, kui peame olema saavutanud esimesed kliimaeesmärgid. See tähendab, et järgmise koosseisu saadikud saavad olema suure kaaluga – nende pingutustest ja töö kvaliteedist sõltub Eesti maine rahvusvahelises kliimapoliitikas.

Kliimakriis eskaleerub iga päevaga ja meil pole aega otsustamist edasi lükata. Miks peab seda juba aastaid poliitikutele meelde tuletama? Seda enam, et juba aastal 2016 liitusime Pariisi kliimaleppega ning mõni aeg tagasi Euroopa roheleppega. Kuidas on siis endiselt meie poliitikute huvi kliima ja keskkonna vastu nii kohutavalt lahja? Rääkimata juba tavapäraseks saamas looduskatastroofidest, mis üle maailma tõendavad kliimakriisi kättejõudmist.