Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AJALUGU Saksamaa hüperinflatsiooni põhjustanud Ruhri okupeerimisest täitus 100 aastat

Ruhrimaa okupatsioon – Prantsuse sõdur ähvardab habemes taati püssile kinnitatud täägiga.
Ruhrimaa okupatsioon – Prantsuse sõdur ähvardab habemes taati püssile kinnitatud täägiga. Foto: Bundesarchiv/Wikimedia Commons

Sada aastat tagasi, jaanuaris 1923 okupeerisid kaks demokraatlikku riiki – Belgia ja Prantsusmaa – oma samuti demokraatliku naabri tööstusliku südame, Ruhri piirkonna, tuues põhjenduseks, et reparatsioonide tasumisel olevat esinenud hilinemisi.

Tegu oli ebapiisavate söe- ja puidutarnetega, sealhulgas puuduvate telegraafimastide tarnetega. Tavaliselt mõtleme demokraatlikule rahule ja sellele, et demokraatlikud riigid ei lahenda konflikte selliste sõjaliste vahenditega nagu okupatsioon, mis kestis 1925. aasta suveni. Okupatsioon, mis nõudis enam kui saja inimese elu ning kutsus esile USA ja Suur­britannia karmi kriitika. Loomulikult on selge, et Prantsusmaa, Belgia ja Saksamaa olid veel mõned aastad varem Esimeses maailmasõjas ägedalt üksteise vastu võidelnud.

Ruhri piirkonna vallutamise tausta avamiseks peab käsitlema Versailles’ rahulepingut, reparatsioonide küsimust, Saksamaa inflatsiooni ja ajaloolist raamistikku. Seejuures tuleb selgitada ka mõningaid majanduslikke seoseid. Novembris 1918 saavutati Saksamaa ja lääneliitlaste vahel relvarahu, rahuleping allkirjastati 1919. aasta juunis. Vahepealsel ajal oli suurem osa Saksa relvajõududest laiali läinud, esines revolutsiooni- ja putšikatseid, samal ajal kui liitlaste väed olid endiselt lahinguvalmis ja jätkasid Saksamaa vastu suunatud mereblokaadi.

Tagasi üles