Jüri Reinvere ⟩ Inimesed ei usu valimisi ja poliitikud ei ütle, kuhu me läheme

20.04.2022, Tallinn Helilooja Jüri Reinvere. Foto Mihkel Maripuu, Postimees FOTO: Mihkel Maripuu Foto: Mihkel Maripuu

Olin just saanud Varssavi Chopini akadeemia üliõpilaseks, kui Poolas algasid presidendivalimised. Esimesed pärast nõukogude süsteemi lagunemist. Poolakad suhtusid valimistesse, nagu oleks see elu ja surma küsimus, kirjutab helilooja ja esseist Jüri Reinvere.

Tänapäeval võetakse seda palju rohkem sisemise skepsisega, mis on mingi omanäoline segu irooniast ja umbusust, et valimised tegelikku enamiku tahet väljendavad. Täna võtab pea iga läänelik ühiskond valimisi kui massiivset rahva manipulatsiooni, tollal aga usuti veel valimistesse ilusa puhta usuga, leerilaste kombel, et kõik see müra ja mürgel toob lõpuks midagi tõeliselt väärtuslikku.

Ringkond Varssavis ja Krakówis, milles mina liikusin, jagunes kaheks. Üks kandidaatidest oli maailmakuulus Lech Wałęsa, teine välismaal tundmatu, aga Poolas hästi tuntud Tadeusz Mazowiecki. Valdav osa lausa vihkas Wałęsat, pidades teda rüütellikule, nooblile, haritud Poolale liiga labaseks. Pea kõikide lemmik tundus olevat Mazowiecki, peente kommetega, hästi lõhnastatud ja väga valitud ning tasast keelt rääkiv härrasmees, kes oleks otsekui mõnest Henryk Sienkiewiczi romaanist välja kõndinud.