Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Von der Leyeni sõnum Kiievis põhjustas Lavrovi hädakisa (7)

Copy
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Ukraina tahab toimida ja toimib üha enam kui lääneriik.
  • Eurovolinike Ukraina-visiidil on suur sisuline ja sümboolne tähendus.
  • Lavrov võiks peegli ette astuda, et aru saada, kust hädad pihta hakkasid.

Kui Ursula von der Leyen neljapäeval võimsa kaaskonnaga Kiievisse jõudis, oli Sergei Lavrovil Moskvas hüsteeriahoog juba peale hakanud. Vene välisminister süüdistas Euroopa Komisjoni presidenti soovis tekitada Venemaa majandusele selline kaotus, mille haavu pole võimalik parandada mitme aastakümne jooksul.

Lavrov võiks muidugi oma kumiiril Vladimir Putinil käest kinni võtta ja koos temaga peegli ette astuda, et saada aru, kust Venemaa hädad pihta hakkasid.

Euroopa Komisjoni juhi ja eurovolinike Ukraina-visiidil on aga suur sisuline ja sümboolne tähendus. Venemaale tulevad tema agressioonisõja aastapäevaks (24.02) veel uued sanktsioonid ning Ukraina püüdlemine Euroopasse saab hoogu juurde.

ELi toetus Ukrainale on ka sõjaline. Välispoliitika juht Joseph Borrell teatas Kiievis veel 15 000 Ukraina sõjaväelase väljaõpetamisest juba toimiva Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni kaudu. Mõne aja eest polnud võimalik midagi sellist ette kujutada, aga sõja otsustavat järku arvestades võiks abi suuremgi olla.

Kandidaatriigi staatuse sai Ukraina eelmise aasta juunis ja see oli ELi kõige selgem vastus Kremli algatatud sõjale. Milline aga on Ukraina ühinemise tempo, selles on liikmesriigid eriarvamusel. Kui Poola, Leedu, Läti ja Eesti soovivad tempokat liitumist, siis paljud Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, on ettevaatlikud.

Korruptsioon võib takistada nii relvatarneid ja eurointegratsiooni kui ka välisabi ja -investeeringuid, mida Ukraina loodetavalt eduka sõja järel hädasti vajab.

Vaevalt saab komisjon Kiievis Ukrainale liikmesriikide nimel lubadusi anda, kuid vankumatu poliitilise toetuse väljendus on von der Leyeni ja teiste Kiievis käik kindlasti. Peamine sõnum, mis ka Lavrovi närvi ajas, on see, et Ukraina peab võitma sõja ja EL teeb kõik, et aidata.

Von der Leyen kiitis Kiievis Ukrainat ka korruptsioonivastase võitluse eest. Meenutame – korruptsioon oli Euroopa ja Ukraina dialoogi keskne teema ammu enne suure sõja algust ning sageli tekitasid just avaliku sektori kuritarvitused Ukraina suhtes skepsist.

Reedese lehe väliskülgedel on lisaks ELi juhtide visiidile juttu nn vallandamiste karussellist, mis on Ukraina juhtkonnas toimunud eriti viimasel ajal – peapõhjuseks just korruptsioonijuhtumid.

Siin peitub Ukraina arengu sõlmküsimus. Korruptsioon võib takistada nii relvatarneid ja eurointegratsiooni kui ka välisabi ja -investeeringuid, mida Ukraina loodetavalt eduka sõja järel hädasti vajab. Läbipaistvuse puudumine ning abi väärkasutus on ka õieti ainus tõsine argument, millele tugineb USA vabariiklaste trumpistlik kild Kongressis, kes ähvardab Kiievile antava abivoo peatada.

Sellepärast peab Eesti sõnum kangelaslikule Ukrainale – keda ju siiralt imetleme – samuti sisaldama tungivat soovitust tagada täielik läbipaistvus igasuguses abi kasutamises.

Kui aga Lavrov ja Putin Kremlis üksisilmi peeglisse vaataksid, siis näeksid nad põhjust, miks Vene armee Ukrainas kaotab. Neile vaataks vastu ohjeldamatu riigivargus, Vene sõjaväe ja selle varustamise Achilleuse kand. Lihtsamalt öeldes: bardakk. Seevastu Ukraina võidu võti on just see, mille nimel Ukraina ELi ihkab: Ukraina tahab toimida ja toimib üha enam kui lääneriik.

Tagasi üles