Lavrov võiks muidugi oma kumiiril Vladimir Putinil käest kinni võtta ja koos temaga peegli ette astuda, et saada aru, kust Venemaa hädad pihta hakkasid.
Euroopa Komisjoni juhi ja eurovolinike Ukraina-visiidil on aga suur sisuline ja sümboolne tähendus. Venemaale tulevad tema agressioonisõja aastapäevaks (24.02) veel uued sanktsioonid ning Ukraina püüdlemine Euroopasse saab hoogu juurde.
ELi toetus Ukrainale on ka sõjaline. Välispoliitika juht Joseph Borrell teatas Kiievis veel 15 000 Ukraina sõjaväelase väljaõpetamisest juba toimiva Euroopa Liidu sõjalise abi missiooni kaudu. Mõne aja eest polnud võimalik midagi sellist ette kujutada, aga sõja otsustavat järku arvestades võiks abi suuremgi olla.
Kandidaatriigi staatuse sai Ukraina eelmise aasta juunis ja see oli ELi kõige selgem vastus Kremli algatatud sõjale. Milline aga on Ukraina ühinemise tempo, selles on liikmesriigid eriarvamusel. Kui Poola, Leedu, Läti ja Eesti soovivad tempokat liitumist, siis paljud Lääne-Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, on ettevaatlikud.
Korruptsioon võib takistada nii relvatarneid ja eurointegratsiooni kui ka välisabi ja -investeeringuid, mida Ukraina loodetavalt eduka sõja järel hädasti vajab.
Vaevalt saab komisjon Kiievis Ukrainale liikmesriikide nimel lubadusi anda, kuid vankumatu poliitilise toetuse väljendus on von der Leyeni ja teiste Kiievis käik kindlasti. Peamine sõnum, mis ka Lavrovi närvi ajas, on see, et Ukraina peab võitma sõja ja EL teeb kõik, et aidata.