Taas on käes Tartu rahu aastapäev: juba 103 aastat tagasi kirjutati alla dokumendile, mida nimetatakse Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Nii pika aja jooksul kipuvad vanad dokumendid räbalduma ja nende nurgad murduma. Ülekantud tähenduses oleme ise Eesti Vabariigi sünnitunnistusel murdnud nurgad, kus käsitletakse Petserimaad ja Jaanilinna.
Üldiselt peetakse mingil põhjusel Eestis heaks tooniks Petserimaast mitte rääkida. See on justkui ammendavalt otsustatud ning «mis me selle territooriumiga pealegi hakkaks». Kohati peetakse seda isegi tabuks ning elitaarsed välispoliitika kujundajad on nimetanud, et liitlased ei mõista meie territoriaalseid nõudmisi. Kas see on päriselt nii või tsenseerime ennast ise? Ilmselt on siin mõlemat, sest meie liitlastegi hulgas on inimesi, kelle arvates on see ülimalt pöörane. Miks me aga ise ennast kammitseme?