MAARJA PILD ⟩ Kas prokuratuur saavutas meediavaidluses riigikohtus selle, mida soovis?

Maarja Pild, vandeadvokaat (Advokaadibüroo TRINITI) Foto: Olga Makina

Seadusesse on prokuratuuri ja ajakirjanike vastandumine sisuliselt sisse kirjutatud, tõdeb vandeadvokaat Maarja Pild Eesti Ekspressi ajakirjanike trahvi tühistamise uudise peale (PM 31.01).

Riigikohus kinnitab oma 31. jaanuari 2023 kohtulahendis, et Delfi Meedia ning ajakirjanike trahvimine konkreetses asjas oli põhjendamatu (PM 31.01). Kuid samas ütleb selgelt, et seadus võimaldab trahvida nii meediamaja kui ajakirjanikku, kes prokuratuuri loata kohtueelse menetluse andmeid avaldab.

See aga ei tähenda, et prokuratuur saavutas riigikohtus selle, mida soovis.

Ajakirjanikke võib trahvida

Esmalt analüüsib riigikohus, kas meediaväljaanne ja ajakirjanikud üldse kuuluvad nende isikute hulka, keda saab seaduse järgi trahvida. Vastus on jah. Riigikohus sõnas: «S.Vedler, T. Vahter ning Delfi Meedia AS on KrMS § 214 lg 3 tähenduses menetlusvälised isikud ja seega kuuluvad nad osutatud sättes ette nähtud trahviähvarduse adressaatide ring.» 

Seaduse kohaselt saab prokuratuuri loata kohtueelsete andmete avaldamise eest trahvida kõiki peale kuriteos kahtlustatava ja süüdistatava. Lahendist selgub, et kohus peab trahvivõimalust ka demokraatlikus ühiskonnas vajalikuks, kuivõrd ajakirjanike taltsutamiseks ei pruugi tsiviilõiguslikest õiguskaitsevahenditest piisata.

Teiseks kinnitab riigikohus, et kohtueelse menetluse andmete avaldamise eelduseks on prokuratuuri luba. Seejuures rõhutab kohus, et tegemist ei ole prokuratuuri suvaotsusega, vaid prokuratuuril tuleb hoolega kaaluda, mis takistab selle loa andmist. Seega on seadusesse prokuratuuri ja ajakirjanike vastandumine sisuliselt sisse kirjutatud.

Kui prokuratuuri huvides on avaldada võimalikult piiratud kogus informatsiooni ja selle levikut kontrollida, siis ajakirjandus lähtub oma tegevuses avalikust huvist ning teistest kaalutlustest.

Sõltumatus tähendab riski

Lisaks selgitab riigikohus, et ka kohtumenetluse eelsete andmete avaldamise eest karistamiseni ei peaks jõudma kergekäeliselt. Muuhulgas toob kohus näite, et päris igasugusele teabele avaldamispiirang ka ei laiene, näiteks kriminaalasja materjalides kajastuv info millest isik on teada saanud sõltumata kriminaalmenetlusest kasvõi kuriteosündmust ise pealt nähes.

Samuti tuleneb lahendist, et ka prokuratuuri loata andmete avaldamisel tuleb trahvi määramise vajadust kohtul igakordselt kaaluda ning tugineda selgepiirilistele asjaoludele, mis räägivad avaldamiskeelu sisulise põhjendatuse kasuks. Riigikohus toob välja kuus mahukat kriteeriumit, millest saab edaspidi lähtuda kohtunik, kes trahvi määramise üle otsustab.

Selge on, et meediamajad ja ajakirjanikud võtavad trahvriski kui prokuratuuri luba enne menetluseelsete avaldamist ei küsi. Sellise riski võtmine võib aga olla põhjendatud, sest ajakirjandus neljanda võimuna peab olema iseseisev ja sõltumatu.

Seega vaevalt oli tegemist viimase vaidlusega ajakirjanike ja prokuratuuri vahel. Eriti, et endiselt on vastamata küsimus, kas ajakirjaniku isiklik trahvimise võimalus ei heidutada meedias töötavaid inimesi ülemääraselt.