Mihkel Tüür ⟩ Ooperimaja peegeldab Tallinna linnaplaneerimise peataolekut

Mihkel Tüür Foto: Tairo Lutter / Postimees

​Väikest mõtisklust tõukas kirjutama diskussioon, mis on ooperimaja teemal jälle käima läinud, aga selle valguses saaks jälgida ka Tallinna seisundit üldisemalt, märgib arhitekt Mihkel Tüür.

Kui võtta ette Tallinna kaart, kus punasega on tähistatud eramaad ja selle vahele jääv valge ala on veel Tallinna linna omandiga seotud maa, siis on päris selge, et lisaks bastionaalvööndile on ainuke hingamisruum südalinnas merekaldal linnahalli ala. Seda krunti on Tallinna linnavalitsus juba aastast 2008 üritanud huugama panna, aga ootamatud tagasilöögid on sundinud mitu korda edasi lükkama hea plaani linnakassat täita. Tänu kriisidele on see kriitiline tükike mereäärt, mis moodustas nõukogude ajal silla linnakodanikule üle suletud tööstusalade mereäärde, viimane saatuse nöögi tõttu Tallinna omandisse jäänud saareke, ehk siis veel kõigi linlaste ühisomand.

Paradoksaalselt on ülejäänud mereäär kõik kenasti ära erastatud ja avaliku tähendusega ruumi leidmist mere kaldal lähemal kui Pirita tee pole lootustki. Ehk siis ajalooline võimalus oleks see ruum kasutada ära siiski kõigi tallinlaste ühisruumina ning paigutada sinna uus ooperi- ja filharmoonia maja. Tallinn kui merelinn saaks säilitada läbi tööstusalade raiutud akna merele, mis võiks püsida endiselt linna omandis.