Eelmise USA suursaadiku lahkumine 2018. aastal oli seotud skandaaliga, kui toonane suursaadik James D. Melville Jr teatas lahkumisest omal soovil, sest ei soovinud toetada USA toonase presidendi Donald Trumpi vastuolulist NATO- ja ELi-poliitikat. Pärast seda valitses uue suursaadiku suhtes viis aastat paus, mida pikendas veelgi koroonapandeemia.
Pärast seda, kui Trump viis riigidepartemangus läbi puhastuse, toppas USA igapäevane välispoliitika just suursaadikute tasemel mitu aastat. Eesti ei olnud ainus riik, kus USA polnud suursaadiku tasemel esindatud, sestap ei maksa siit otsida mingisugust erilist Eesti alavääristamist USA poolt. Eesti on USA suursaadiku puudumise ajal hoidnud USAs oma suursaadikut, mis näitab, et tingimused suursaadiku tasemel diplomaatiliseks suhtluseks olid Eesti poolt olemas.
Tasub tähele panna, et USA uus suursaadik George P. Kent on karjääridiplomaat, mitte pandud ametisse teenete tõttu presidendile, nagu oli varem juhtunud mitme USA eelmise suursaadikuga Eestis. See näitab, et Joe Bideni administratsioon väärtustab suhteid Eestiga.
Kenti saabumine Eestisse satub julgeolekupoliitiliselt väga keerulisele ajale. Siin ei maksa otsida kindlat ajastust, sest suursaadiku nimetamise protsess võtab aega, kuid tulemuseks on sellegipoolest tugev sõnum Venemaale. Pealegi on viimane just oma suursaadiku Eestist tagasi kutsunud. Seega: ajal, mil USA viib oma diplomaatilised suhted Eestiga kõrgemale tasandile, Venemaa hoopis langetab seda.
Tasub tähele panna, et USA uus suursaadik George P. Kent on karjääridiplomaat, mitte pandud ametisse teenete tõttu presidendile.