VALIMISED 2023 ⟩ Martin Mölder: vasakpoolne valija asub parempoolse nahas

Riigiteadlane Martin Mölder. Foto: Erik Prozes

Silmapaistvalt vasakpoolseid või parempoolseid erakondi majanduslikus mõttes – selliseid, kelle identiteedile annaks tooni just ideoloogiliselt selged majanduspoliitilised seisukohad – meie parteisüsteemis hetkel ei ole, kirjutab riigiteadlane Martin Mölder.

Traditsiooniliselt on majandusküsimustest mõeldud terminitega «vasakpoolne» ja «parempoolne». Lihtsustatult tähendab vasakpoolne riigi aktiivset ja sekkuvat rolli majandusse ning parempoolne usku vaba turu (ja mittesekkuva riigi) võimesse anda kõige paremaid tulemusi. Eesti kontekstis aga selliste terminite piires mõtlemine meid vähemalt valijaskonna hoiakute mõistmisel väga kaugele ei vii.

Osal olemuslikult vasakpoolsetel poliitikatel on palju enam kandepinda võrreldes sellega, mida üldisest parempoolsest enesemääratlusest võiks arvata. Näiteks kui valijate käest küsida, kumb peaks rohkem vastutama nende toimetuleku eest – kas nad ise või riik –, siis need, kes arvavad, et see peaks olema riik (vasakpoolne seisukoht), ja need, kes arvavad, et nad peaksid seda ise tegema (parempoolne seisukoht), on valijaskonnas vägagi võrdselt jaotunud.