Kristina Mering ⟩ Põrsaste sandistamine on seatööstuse häbiplekk

Kristina Mering
, MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht
Copy
Põrsaelu suurfarmis.
Põrsaelu suurfarmis. Foto: Edgard Garrido

Sigade heaolu sealihatootmisel saab märkimisväärselt parandada. Saame eeskuju võtta teistest riikidest, kes on suurendanud loomade heaolu, et neil ei tekiks stressi. Ja saaksime ka vähem liha süüa, kirjutab loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering.

«Astun sisse õdusalt heina järgi lõhnavasse farmihoonesse. Mu pilk püüab eemal värskes põhus põõnava põrsakarja, kes tihedasti teineteise ümber kaissu kogunenud. Eemal nohistavad suuremad sead heinas tuhnida. Mind nähes tunneb emis huvi, ilmselt vaatab, kas võin ta magavale põrsakarjale ohuks olla. Põrsad virguvad ja hakkavad mängima nagu koerakutsikad. Nad jooksevad ringi, liputavad mängurõõmust saba ja nende jälgimine teeb endal ka tuju paremaks.» See on kirjeldus Järvamaa mahesigalast, mida külastasime Nähtamatute Loomadega eelmisel aastal.

Selliselt kujutamegi ette elu Eesti farmides, kus kasvatatakse sigu sealihatööstuse jaoks. Kahjuks on selliseid farme Eestis täpselt kaks ja neis elab kokku umbes 300 siga. Kokku aga hukatakse Eestis aastas ca 600 000 siga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles