JUHTKIRI ⟩ Kahepalgelist juttu valija ei andesta

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Siseministri vene kaart on erilise tähendusega.
• Eesti erakonnad ei tööta vene valijaga.
• Enne valimisi hakatakse umbropsu lahmima.

Vene valija kõnetamine on Eesti erakondadele endiselt suhteliselt kaelamurdev trikk. Seetõttu tehakse enne valimist nende suunas avanguid ja avaldusi, mis võivad ulatuda küündimatuist kuni provokatiivseteni. Hullem lugu on siis, kui kahepalgelised sõnumid hakkavad külvama rahvaste vahele umbusku.

Üks asi on, mismoodi võtavad eesti poliitikute avaldusi ja kampaaniaid vastu vene valijad ise. Kelle arvamust usaldatakse, kelle oma mitte ja kelle kahekeelsus nähakse kiiresti läbi. Hoiatav näide on Mart Helme, kes oktoobris suutis venelasi hetkeks meelitada sõnumiga, et EKRE pole sõjas ei Venemaa ega Ukraina, vaid hoopis rahu poolt. See avaldus viis EKRE toetuse venelaste seas üheks kuuks rekordkõrgele.

Paraku tekitas avaldus eestlaste hulgas väga tugeva vastureaktsiooni, mis sundis EKREt sõnu tagasi võtma. Tagajärg oli see, et EKRE toetus eestlaste hulgas hakkas langema ja venelaste hulgas langes veel eriti kiiresti ning madalamale kui see oli enne.

See on õpikunäide, et isegi kui eesti ja vene valijad elavad ikka veel suuresti paralleelmaailmades, ei ole võimalik erineva sõnumiga minna püüdma kaht jänest korraga. Tulemus on päris kindlasti läbikukkumine. Üks suuremaid selliseid oli eelmistel riigikogu valimistel Eesti 200 kuulus apartheidi matkiv kampaania. Sõnum oli nii provokatiivne ja ärritav nii eestlastele kui ka venelastele, et erakonna toibumine tagasilöögist võttis aega peaaegu terve valimistevahe. Ja mis Keskerakonda puutub, siis läheb issanda päike ennem looja, enne kui nende eksisõnumite registriga valmis saaks.

Nüüd on taas sõnumi kuulutamise aeg, ja esimesed samalaadsed juhtumid on juba jälle käes. Seekord lõid kired lõkkele sotside esimehe Lauri Läänemetsa eelmisel nädalal venekeelsele Delfile antud intervjuu pärast, milles ta muuhulgas ütles, et kui sotsid ei oleks olnud vastutustundlikud, siis oleks EKRE ja Isamaa ässitanud eestlased Narva tanki juurde, kus mõni «õige eestlane» oleks püüdnud seda lõhkainega õhku lasta.

Rahvuspõhiseid eelarvamusi süvendav olukorrahinnang on absoluutselt taunitav just seetõttu, et eestlased ja eestivenelased elavad eri inforuumides ega suuda teineteise kohta käivat valeinfot nii kergesti läbi näha.

See on alles tase. Juuli lõpus oli Läänemets üks esimesi, kes sirge seljaga ütles, et Narva tank tuleb eemaldada. Ja sai selle eest tublisti tunnustust eesti valijailt. Nüüd siis püüab ennast venelastele näidata suure kaitsjana, pildudes eestlaste ja rahvuslike erakondade pihta süüdistusi, millele ei ole taasiseseisvumisajast leida mitte mingisugust alust.

Vahejuhtum võiks liigituda groteskselt naeruväärseks, kui Läänemetsa sõnadele ei annaks kaalu tema siseministri ametiportfell. On selge, et eestivenelased tunnevad eestlaste hingeelu sama pinnaliselt kui eestlased venelaste oma. Aga kui juba siseminister ütleb, et midagi sellist oli õhus, ju ta siis teab, mis võinuks juhtuda ja millised erakonnad seda mahitasid.

Rahvuspõhiseid eelarvamusi süvendav olukorrahinnang on absoluutselt taunitav just seetõttu, et eestlased ja eestivenelased elavad eri inforuumides ega suuda teineteise kohta käivat valeinfot nii kergesti läbi näha. Sellise umbusu õhutamine peab olema kategooriline poliitiline tabu.

Ainus, mis selle vastu aitab, on hoida konkurentidel teravalt silma peal. Ja ajalugu näitab, et kui asi ilmsiks tuleb, karistab valija sellise teguviisi eest karmilt.