JÜRGEN RAKASELG ⟩ Euroopalikud väärtusvalikud viivad paratamatult kaasava hariduseni

Lühikokkuvõte kaasavast haridusest: valik eri puuliikide lehti sõbralikult üksteise kõrval. Foto: Mihkel Maripuu

Kriitikanooled kaasava hariduse kontseptsiooni pihta pole kuhugi kadunud, kuid lõpuks taandub kõik küsimusele, kas väärtustada igat inimest võrdselt või mitte, tõdeb haridusministeeriumi valdkonnajuht Jürgen Rakaselg.

Kaasavast haridusest kõnelemisel näikse Eestis olema nii, nagu Eduard Vilde ühe oma tegelase kaudu on ütelnud: «Nemä om egaüits esi omale «Pisuhännä» tennü ja arvustevä palehigin toda.» Valdkonna teaduskirjanduses on kaasava hariduse olemuslik tuum ehk paigas, kuid rõhuasetusi ja detaile on pidevalt kas lisandumas või ülevaatamisel.

Kaasava hariduse puhul võib võrdluseks tuua naistele valimisõiguse andmise. Kindlasti oli tol ajal mureks järsult suureneva hulga valijate hääle andmise protseduuri korraldamine. Veelgi tõsisem teema oli, kuidas uut ja teadmata ootustega elektoraati kõnetada, kuidas nendeni jõuda.

Ei peetud toona paljuks avaldada ka kartust, et naised vähese «poliitilise taipamise» tõttu kogu riigikorralduse oma valikutega uppi keeravad. Kuid nende, sugugi mitte vähetähtsate murede või ka irratsionaalsete hirmude tõttu ei saanud kuidagi eitada vajadust valimisõigus tagada.