Tuul Sepp ⟩ Miks krokodill poisi surnukeha päästjatele viis?

Krokodillid on hoolitsevad lapsevanemad ja kannavad sageli oma lapsi seljas. Foto: Phoebe Griffith / ZSL / SWNS

24. jaanuaril kajastas Postimees juhtumit, kus krokodill kandis jõkke uppunud nelja aastase poisikese keha oma seljas otsingumeeskonna paadi juurde. Loomaökoloog Tuul Sepp seletab roomaja empaatilisena tunduva käitumise võimalikke põhjusi.

Inimeste ja loomade käitumine on kujunenud sama loodusliku mehhanismi - evolutsiooni - tulemusena, ja seetõttu ei peaks me väga imestama, kui nende käitumine mõnikord ootamatult "inimlik" tundub. Samuti pole alati vaja otsida konkreetset põhjendust selle kohta, miks loom üksikjuhtumina kummaliselt käitub. Looduslik valik saab meie käitumist kujundada vaid kaudselt, valides läbi paljude põlvkondade populatsioonides geenide esinemissagedusi nügides keskkonda kõige paremini sobituvaid käitumisviise.

Me võime ju püüda leida põhjenduse sellele, miks krokodill inimlast kannab. Paljud krokodilliliigid on hoolitsevad lapsevanemad, kes oma poegi kaasas tassivad, ning see käitumisviis võib mõnikord teise liigi esindajale üle kanduda. Sama näeme ka inimesel - me võime õrnalt hoolitseda koera, kassi või roti eest, kasutades neidsamu käitumisviise, mis loodus on meile andnud oma laste eest hoolitsemiseks. Krokodillide käitumise uurijad on neid ka nimetanud mängulisteks loomadeks. Näiteks võivad nad üksteist vahel lihtsalt lõbu pärast seljas kanda. Seega on võimalik, et krokodill lihtsalt mängis lapse kehaga, ja pani lapse inimesi kohates maha, sest keskkond enam ei soosinud mängu.