Jüri Saar ⟩ Türgi sultaniks pürgiva mehe küsimus ootab lahendust

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan Foto: Drop of Light/Shutterstock

Sõber rääkis, et Vene sõjaväes tegid poisid sellist poliitiliselt ebakorrektset nalja: kui nad tahtsid nn tšurkaga ehk nn mustaga ehk muslimiga ehk islamiusku teenistuskaaslasega tüli norida, võtsid pihku voodilina nurga ja liigutasid seda narritava nähes, kirjutab kolumnist Jüri Saar.

Oli teada, et selline asi meenutab väliselt ja sümboliseerib sea kõrva ning teatavasti on siga sedasorti rahva jaoks erakordselt räpane olevus. Seega sümboolset sigudiku märki näidata oli ülim usuliste tunnete solvamine ja au haavamine, mille peale algas absurdne kaklus. Tulemuseks oli, et mägede poeg pandi ilma põhjuseta kakluse alustamise eest toimkonda või halvemal juhul peavahti ja nõme sõjaväeteenistus oli taaskord natuke vaheldusrikkam.

See vana lugu tuli mulle meelde, kui Türgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas järjekordselt Türgi vastuseisust Rootsi NATOsse astumisel. See, et ühe riigi poliitikat aetakse sedalaadi «voodilinast tehtud seakõrva tasemel», on ühest küljest naeruväärne, kuid teisest küljest nutma ajav. Millised võimalused on ühe vaba, demokraatliku ühiskonna valitsusel hoida ära, et kusagilt ilmub välja mingi tüüp, kes teatab, et tal on õigus soovi korral ükskõik millist temale kuuluvat raamatut avalikult põletada? Sisuliselt ei mingit.