ARI DUBIN ⟩ Otepääl kirjutati raamat

Ari Dubin Foto: Elmo Riig

• Populaarne raamat põrkus ootamatule takistusele.
• Otepäälased on oma kodukoha patrioodid.
• Otepää vald soovis raamatu tutvustust, aga raamatukogu reageeris loiult.

Muusikamänedžer Ari Dubin kirjutab, kui keeruline võib mõnikord olla oma raamatu tutvustamine.

Jah, üle aasta tagasi nii juhtus. Helistas vallavanem, kiitis, ütles, et juhtub harva, vaja tähistada, vaja teha kohtumise lugejatega, sest juttu on ka Otepää inimestest, pealegi elab autor Otepää vallas. Ei saa salata, raamatus on jutt põhiliselt Eesti ansamblitest, lauljatest ja selle ringkonna inimestest, kes elasid ja tegutsesid eelmise sajandi lõpukolmandikul.

Autor ise arvas, et see raamat («Ma lihtsalt olin kohal») tavainimesi ei huvita, see on põnev vaid tolle aja muusikainimestele. Raamatut levitatigi ainult nende ja huviliste vahel. Siis aga hakkasid kostma hääled, et mis tähendab muusikainimestele, see on huvitav kõikidele, kes sel ajal elasid ja neid inimesi teadsid.

Esimesena reageeris TÜ õppejõud, raadiohääl ja tänaseks suure ajalehe peatoimetaja. Oli raamatu läbi lugenud ja käskivas toonis «nõudis», et teos jõuaks raamatukogudesse. Autor pöördus raamatukogude ühingu poole, sealt paluti saata lühitutvustuse ja vastukajasid, kui neid üldse on.

Oli küll, autor pani siis kõik kirja, häid sõnu ütlesid Ivo Linna, Reet Linna, Robert Kõrvits, Raimo Aas, Aivar Pohlak, Olavi Pihlamägi, professorid Andres Uibo, Riho Gross ja Olav Ehala, ka Peeter Volkonski, Juku-Kalle Raid, Einar Kapp jpt. See seltskond ilmselt mõjus, kohe hakkas meilipost täituma soovikirjadega ning mitukümmend raamatut leidsid oma koha üle Eesti raamatukogudes.

Otepää patrioodina ei jäänud autor ootama kutset kohtumisõhtule, vaid võttis kaks raamatut kaasa ja läks Otepää raamatukogusse. Seal istusid kolm daami ja vestlesid omavahel. Rääkis oma jutu ära ja sai vastuseks, et nemad midagi ei otsusta, praegu raamatukogu juhatajat pole, et ta vaatab kodus suusatamist. Tõsi, parajasti toimusidki mingid tähtsad üleilmsed mängud ja selge oli see, et kõik normaalsed inimesed vaatavadki kodus suusatamist.

Otepää patrioodina ei jäänud autor ootama kutset kohtumisõhtule, vaid võttis kaks raamatut kaasa ja läks Otepää raamatukogusse.

Samal päeval pöördus autori poole Maxima poe kassapidaja ja küsis, kuidas oleks võimalik raamatut soetada, et oli näinud telekast autori intervjuud. Raamatu autor vastas, et peagi jõuab raamat Otepää raamatukokku, kuhu ka järgmisel päeval suundus. Kahjuks oli raamatukogu kinni, sest ega kl 10 hommikul normaalsed inimesed raamatukogudes ei käi, nad kas vaatavad kodus suusatamist või tegelevad millega iganes. Autorile aga jäi kripeldama vale lubadus kenale inimesele Maxima kassast, kes ilmselt seal enam ei tööta. Kui ta juhuslikult seda lugu loeb, siis autor on nõus laenama oma isikliku eksemplari ja viima ka selle isiklikult kohale. Muidugi võib raamatut laenata Otepäält Jaanus Barkalalt, Anneli Aartilt või Marika Paavolt, aga kui nad nõus pole, siis autori telefoni ikka annavad.

Hiljuti nägi raamatu autor valla lehes pilti Otepää raamatukogu töötajate kohtumisest vabariigi kultuuriministriga, kes kiitis tööd ja lubas lisarahastust, mille puhul autor neile õnne ja edu soovib. Kohtumisi raamatute autoritega võiks Otepääl tihemini olla, kuigi meie vallas kirjutatud raamatuid ilmub ikka ohtralt, samuti valla lehes kommentaare, kui raamatukogu mõne põneva raamatu soetab.