Toomas Kruusimägi ⟩ Kas Eestis üldse on enam eraldi eesti ja vene koole vaja?

Koolijuht ja Tallinna linnavolikogu hariduskomisjoni liige Toomas Kruusimägi selgitas, et esmajoones tuleb lõpetada 2024. aasta 1. jaanuarist vastuvõtt venekeelsetesse lasteaiarühmadesse. Foto: Erakogu

Eesti koolisüsteem on teinud kogukondade lõimimisel edusamme. Kui anda koolidele aega, ressursse ja töörahu, on neil võimalik rahvustevahelisi suhteid leevendada, mitte teravdada, ja avardada noorte tulevikuvõimalusi, kirjutab Tallinna inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi (Reformierakond).

Viimase aasta dramaatiliste sündmuste tõttu oleme olukorras, kus ühiskonnas on koguni kaks lõimumisülesannet: ajaloolisele ja mitmepõlvkonnalisele on lisandunud kiire siinse ukraina kogukonna suurenemine. Väljakutse ei ole iseenesest uus, sest lõimumisega on Eesti pidanud tegelema üle 30 aasta, ja selle aja jooksul on tehtud ka edukaid samme.

Olemuslikult ei ole nüüdne väljakutse erinev, küll aga on see teise mastaabiga. Koolisüsteemis on nüüd korraga nii Eesti oma venekeelsed lapsed-noored kui ka hulk uussisserändajaid, peamiselt Ukrainast. Segadus on üpriski suur vaatamata sellele, et meie igapäevast Eesti meediaruumi jälgides ei pruugi seda mõista. Koolijuhina on mul olnud viimasel ajal kokkupuuteid nii eestivene kui ka uute ukraina peredega.