:format(webp)/nginx/o/2022/07/14/14692628t1he307.jpg)
/nginx/o/2023/01/20/15091307t1h57dd.jpg)
10 aasta pärast on meil rohkem pensionieas inimesi ning keskmine eestimaalane tarbib tervishoiuteenuseid suuremas mahus, vaatab haiglajuht Arkadi Popov tulevikku.
Vastates küsimusele, kas praegu riigi meditsiinile eraldatav osa eelarvest on piisav või mitte, toon ma tsitaadi riigikontrolli auditi dokumendist «Eesti tervishoiu suundumused»:
«Riigikogus heaks kiidetud riigi pikaajalises arengustrateegias «Eesti 2035» on nenditud, et Eesti panustab tervishoiukuludesse 6,7 protsenti SKPst, kuid see on ligi kolm protsendipunkti väiksem kui Euroopa Liidu keskmine ning isegi praegust teenuste taset hoides kasvavad Eesti Haigekassa kulud aastaks 2035 ligi 24 protsenti kiiremini kui tulud.»
Kusjuures, sama dokument peegeldab väga ilmekalt praegust situatsiooni Eesti tervishoius, kus esineb hinnanguliselt Euroopa Liidu suurim katmata ravivajadus (12,6 protsenti, Euroopa Liidu riikide keskmine oli 4,8 protsenti). Meil on puudu nii pädevast personalist kui teistest ressurssidest, mis peaksid tagama tervishoiuteenuste adekvaatse kättesaadavuse.
Kriisiolukord, kuhu me oleme sattunud Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukraina vastu, püstitab ka Eesti riigikaitsele suunatud väljakutseid. Kaitsekulutustele mõeldud kolm protsenti SKP-st tundub praeguses olukorras vägagi mõistlik. Samas peab riik selle juures järjepidevalt planeerima ka Eesti tervishoiusüsteemi arenguid, sest iga Eestimaa elanik soovib nii elada turvaliselt kui ka olla terve ning elada kaua.
Teades tervishoiusüsteemi valupunkte, oleks naiivne arvata, et eespool toodud probleemid lahenevad täiesti spontaanselt või nende lahendamiseks ei oleks vaja teha täiendavaid investeeringuid meditsiinipersonali, infrastruktuuri ja süsteemi arendusse. Selleks on aga vaja lisavahendeid, et juba lähitulevikus järkjärguliselt suurendada meditsiinile planeeritud osa riigieelarvest.
Eestis elavate inimeste eeldatav eluiga muutus pikemaks just tänu induktsioonile, mida andsid Eesti tervishoiule 1991.–2010. aastatel toimunud reformid ja efektiivne rahastusmudel. Samas oleks petlik loota, et vaikselt vananev populatsioon hakkab tulevikus tooma riigile rohkem sotsiaalmakse.
Pigem peame arvestama asjaoluga, et juba 10 aasta pärast on meil rohkem pensionieas inimesi ning keskmine eestimaalane tarbib tervishoiuteenuseid suuremas mahus. Seega peaksime juba praegu planeerima, mis määral ja kui kiiresti peab kasvama tervishoiule mõeldud osa riigieelarvest.