K, 8.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Eesti-Vene diplomaatiliste suhete madaldamine on Ukraina sõja taustal loogiline

Postimees
Eesti-Vene diplomaatiliste suhete madaldamine on Ukraina sõja taustal loogiline
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Karikatuur
Karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Eesti otsus ei sündinud vaakumis või kiusu pärast.
  • Eesti-Vene diplomaatilisi suhteid mõjutab olukord Ukraina lahinguväljadel.

Eesti-Vene diplomaatiliste suhete viimine ajutiste asjurite tasemele oli paratamatu ja loogiline samm. Oluline on, et Eesti ei jääks selle sammu tõttu diplomaatiliselt isoleerituks.

Vene välisministeerium andis esmaspäeval teada, et Eesti suursaadikul Venemaal Margus Laidrel tuleb lahkuda 7. veebruariks. Lisaks kutsus Venemaa koju ka oma suursaadiku Eestis Vladimir Lipajevi. Diplomaatilised suhted küll ei katke, kuid on madalamal tasemel.

Ukraina sõda on Eesti-Vene suhetes palju muutnud. 2019. aastal kohtus president Kersti Kaljulaid Kremlis Vene presidendi Vladimir Putiniga ja ehkki kohtumisele mingit läbimurret ei järgnenud, valitses lootus, et idanaabriga on võimalik vähemalt rääkida. Nagu me hästi teame, see lootus ei täitunud.

Nüüdseks Eesti-Vene diplomaatiliste suhete madaldamise ajendiks oli välisminister Urmas Reinsalu otsus viia Eesti-Vene diplomaatilised suhted pariteetsele tasemele ehk selleni, et kummaski saatkonnas oleks tööl sama palju diplomaate. Seni oli Vene saatkonnas töötajaid rohkem.

Reinsalu otsus ei sündinud vaakumis või kiusu pärast. Oli selge, et pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale peavad aset leidma ka mingisugused muudatused Eesti-Vene diplomaatilistes suhetes. Veelgi pakilisemaks muutus vajadus korrigeerida Eesti-Vene diplomaatilisi suhteid pärast seda, kui riigikogu oli kuulutanud Venemaa terroristlikuks riigiks. Terroristidega ei saa olla normaalseid diplomaatilisi suhteid.

Igal teol on ka negatiivsed aspektid ja selleks on kahtlemata see, et Eesti võimalused Venemaa kohta infot saada vähenevad, nagu nentis esmaspäeval Eestisse naasev suursaadik Laidre. Venemaalt on võimalik infot saada muidugi veel Euroopa Liidu ja NATO esinduste kaudu, mis annavad teavet ka Eestile, kuid suursaadiku tasemel ei ole enam tõesti võimalik Eestile spetsiifilist informatsiooni koguda.

Läti on solidaarsusest Eestiga juba teatanud oma otsusest madaldada samuti diplomaatiliste suhete staatust Venemaaga, kutsudes koju oma suursaadiku. Eestile oleks tähtis ka teiste lääneliitlaste otsus sellist solidaarsust üles näidata, et ei tekiks diplomaatilise isolatsiooni ohtu. 

Enne kui Ukraina ja lääs ei ole saavutanud Ukrainas võitu ja täit rahulepingut, on keeruline ette kujutada ka Eesti-Vene diplomaatiliste suhete normaliseerumist.

2021. aastal, kui Tšehhi Vabariik saatis koju 18 Venemaa diplomaati, keda kahtlustati luuramises, saatis ka Eesti solidaarsusest koju ühe Vene saatkonna diplomaadi. Sääraseid näiteid lääneliitlaste toetavast käitumisest suhetes Venemaaga on veel. Järelikult võiks ka Eesti oodata praegu solidaarsust oma lääneliitlastelt.

Diplomaatiliste suhete madaldamine või katkemine ei pruugi veel tähendada sõda. Mõnikord on diplomaatiliste suhete staatuse muutmine olnud lühiajaline ja pärast mõningast pausi või rahvusvahelise olukorra leevenemist on suursaadikud tööle naasnud.

Praegu on aga selge, et Eesti-Vene diplomaatiliste suhete seisu mõjutab olukord Ukraina lahinguväljadel. Enne kui Ukraina ja lääs ei ole saavutanud Ukrainas võitu ja täit rahulepingut, on keeruline ette kujutada ka Eesti-Vene diplomaatiliste suhete normaliseerumist. Naabriga on hea rääkida, kuid mitte iga hinna eest ja mitte alati head nägu tehes.

Märksõnad
Tagasi üles