JUHTKIRI ⟩ Estonia vraki saladused tuleb tuua päevavalgele

Ohutusjuurdluse keskus uuris mullu juulis ringsonari ja allveerobotiga Estonia vrakki ja selle ümbrust. Foto: Madis Veltman

• Estonia polnud merekõlblik.
• Uurijad peavad saama Estonia vrakki uurida võimalikult rahulikult.
• Estonia võis uputada inimlik rumalus ja ahnus.

Täna avalikustatud parvlaev Estonia vaheraport võtab loodetavasti maha vandenõuteooriate hoogu, rõhutades samas vajadust, et 1994. aasta katastroofi uurimine peab jätkuma.

852 inimelu nõudnud katastroof 1994. aastal Läänemere põhja läinud parvlaevaga Estonia on tekitanud hulgaliselt vandenõuteooriaid. Osa nendest on tingitud nende teooriate esiletoojate edevuse- ja kuulsusejanust, kuid osa vandenõuteooriaid on tingitud ka asjaolust, et Rootsi, Soome ja Eesti pole lubanud aastaid Estonia vrakki korralikult uurida, viidates hauarahule. Iseasi on, kui palju säärane salatsemine on toonud rahu Estonial hukkunute omastele.

Estonia vraki uurimine sai uue hoo siis, kui 2020. aastal avaldasid Norra filmitegijad oma filmi. Nad kasutasid vraki vaatlemiseks alleveeroboteid. Film ütles, et vraki paremas pardas on purustused, mida varem polnud dokumenteeritud. Hiljem on selgunud, et Norra filmitegijate avastatud purustused on vaid väike osa sellest, mis Estonia vrakil on.

Avalikkuse ette jõudev uurimise vaheraport ütleb, et 1994. aastal oma viimsele teekonnale läinud Estonia polnud üldse merekõlblik. On suured vastuolud selle vahel, milline oli laev tegelikult ja millised olid laeva parameetrid paberitel.

Uurimise ja Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse (OJK) juht Rene Arikas on vihjanud, et tõenäoliselt tehti Estonia vööriramp just selline, kuna loodeti laevale mahutada rohkem sõidukeid. Sellest aga puudub igasugune dokumentatsioon. Siit aimub 1990. aastate röövkapitalismi, mil raha loodeti teenida hõlpsalt ja kiiresti ning eeskirjadest ja nõuetest vaadati mööda.

Olgu Estonia merekõlblikkuse kahtluse alla seadmine nii halb, kui see ka on, välistab selline versioon ikkagi võimaluse Estonia tahtlikust uputamisest pommiplahvatuse või allveelaevaga.

Olgu Estonia merekõlblikkuse kahtluse alla seadmine nii halb, kui see ka on, välistab selline versioon ikkagi võimaluse Estonia tahtlikust uputamisest pommiplahvatuse või allveelaevaga. Inimlik rumalus ja ahnus on samas asjad, mis on nii vanad kui inimkond ise.

Rene Arikas on öelnud, et uurimist on takistanud ka asjaolu, et pigem tuli teha enam administratiivtööd, kui reaalselt vrakki uurida. Postimees on korduvalt kirjutanud, et esmajoones vajavad vraki uurijad rahu ja poliitilist erapooletust oma töö tegemiseks. Valitsuse rahastus uurimiseks on olnud ebapiisav.

Vaheraport toobki välja, et mingeid lõppjäreldusi on vara teha. Sestap tuleb lasta uurimisel rahus jätkuda, sest see on ainus võimalus vandenõuteooriatelt põhi alt võtta. Samuti on täielikud uurimistulemused ära teeninud Estonial hukkunute omaksed.