JUHTKIRI ⟩ Rohepööret tuleb teha rahulikult (23)
20. jaanuar 2023, 21:00
- Põlevkivienergiast ei tohi kergekäeliselt loobuda.
- Euroopa Komisjoni pakutud fond võib sisaldada karisid.
- Rohepööre on samas suur muudatus.
Me kõik tahame elada puhta keskkonnaga Eestis. Vastuolud tekivad siis, kui läheb aruteluks, kui kiiret ja sügavat rohepööret selleks vaja läheb.
Viimaste aastate suurte elektrihinnakõikumiste positiivseks küljeks võib ilmselt lugeda seda, et kõigile on lõpuks selgeks saanud elektri varustuskindluse tähtsus ja ka see, et midagi peab olema tagataskus selleks ajaks, kui tuul ei puhu ja päike on paksude pilvede taga. Postimehe läbiviidud küsitlus näitas, et ükski suurem erakond ei eita taastuvenergia olulist rolli tuleviku elektritootmisel, kuid ükski neist ei kavatse põlevkivijaamadest lähiaastail loobuda. Kui pikka aega see tähendab, selles lähevad hinnangud omajagu lahku.
Osa arvates läheb põlevkivijaamu vaja nende loomuliku amortiseerumiseni, teiste meelest aastani 2030, kolmandad aga leiavad, et seni, kuni valmis saavad uued, süsinikuneutraalsed elektrijaamad. EKRE, Keskerakond ja Isamaa on otse välja öelnud, et põlevkivienergeetika peab jääma käiku niikauaks, kuni millalgi määramatus tulevikus saabub sellele reaalne alternatiiv. See aga eeldaks suuri investeeringuid olemasolevate jaamade renoveerimisse, mille Reformierakond on selgelt välistanud.
Teine küsimus puudutab taastuvenergia tootmisüksuste ehk eeskätt tuuleparkide rajamist. Loomulikult peaks riik taastuvenergeetika arengut võimalikult toetama, kasvõi näiteks bürokraatlike takistuste kõrvaldamisega. Arvestades, kui suurt huvi tunnevad selle äri vastu eraettevõtted, peaks valitsus aga sügavalt mõtlema, kas riigiettevõttel ikka on asja sellele turule ja kas ei tuleks Enefit Green ehk täielikult erastada.
Rohepööre on oluline, et tagada meile ja meie järeltulijatele elamisväärne looduskeskkond. Tegemist on sedavõrd tähtsa muutusega, et seda ei tohi mingil juhul võtta ette uisapäisa.
Rohepööre toimub vaat et igas maailma otsas ja selles on mängus suur raha. Nii on EL hakanud muretsema sellepärast, et Hiina ja USA toetavad oma kodumaiseid rohetehnoloogiaettevõtteid moel, mis õõnestab Euroopa selle ala firmade konkurentsivõimet. Seetõttu kaalub ka Euroopa Komisjon, kuidas saaks meie maailmajao ettevõtjaid toetada. Väga häid lahendusi ei ole.
Üks abinõu oleks riigiabi piirangute leevendamine rohetehnoloogia ettevõtetele. See aga ähvardab kaasa tuua Euroopa ühisturusiseseid vastuolusid. Raha oma ettevõtteid toetada on eeskätt rikastel riikidel, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, vaesemate ja väiksemate riikide firmadel on oht vaeslapse rolli jääda.
Teisalt vaeb Euroopa Komisjon võimalusi luua rohetehnoloogia toetamiseks fond. Mõnigi riik on selle vastu. Võib ju mõelda, et mis võiks kellelgi olla lisaraha vastu, kuid meie, Eesti mätta otsast vaadatuna tasuks ilmselt kõigepealt mõelda sellele, kuidas senine meile suunatud Euroopa raha võimalikult tõhusalt ära kasutada.
Postimehe hinnangul on rohepööre oluline, et tagada meile ja meie järeltulijatele elamisväärne looduskeskkond. Tegemist on sedavõrd tähtsa muutusega, et seda ei tohi mingil juhul võtta ette uisapäisa. Seetõttu ei saa me veel tükk aega põlevkivienergeetikast üle ega ümber, aga loomulikult peame rakendama seda võimalikult keskkonnasõbralikult.