K, 8.02.2023

JUHTKIRI ⟩ Relvad on Ukraina tee rahule ja NATOsse

Postimees
Relvad on Ukraina tee rahule ja NATOsse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 10
19.01.2023. Ramsteini formaadi eelne doonorkohtumine Tapa sõjaväelinnakus, esiplaanil Briti kaitseminister Ben Wallace.
19.01.2023. Ramsteini formaadi eelne doonorkohtumine Tapa sõjaväelinnakus, esiplaanil Briti kaitseminister Ben Wallace. Foto: Ain Liiva/Virumaa Teataja/Scanpix Baltics
  • Liitlaste toetus Ukrainale on kasvanud kõhklustele vaatamata.
  • Ukraina on lähenenud NATO-le iga sõjakuuga.
  • Eesti sõjaline abi Ukrainale on eeskujulik.

NATOsse pürgimine on raiutud Ukraina põhiseadusesse. See annab ukrainlastele usu, et olgu takistused millised tahes, ükskord nad võidavad niikuinii. Ja tundub, et Ukraina eesmärk võib olla lähemal, kui nad loota julgevad.

Ka Eesti taasiseseisvumine tundus kunagi ebareaalne, kuni see ühel hetkel näis võimalik ja järgmisel hetkel oli juba teoks saanud. Ukrainlastele võib NATO-liikmesuse esimeseks kevadekuulutajaks olla USA veteranpoliitik Henry Kissinger, kes ütles teisipäeval videoesinemisel Davosi foorumil, et on muutnud oma vaateid Ukraina suhtes.

Kui varem oli Kissinger seisukohal, et Ukraina peaks jääma neutraalseks, et vältida lääne sõjalist konflikti Venemaaga, siis sõda on selle konflikti juba reaalsuseks teinud, mistõttu Ukraina sõjalisel neutraalsusel ei ole enam sisulist mõtet. Ja et Ukraina astumine NATO liikmeks võiks olla igati kohane lõpptulemus sellele sõjale.

Võib veel lisada, et üle kümne kuu kestnud sõja reaalne tulemus on, et lääneriigid ja NATO ei ole Ukraina suhtes sõjaliselt neutraalsed, vaid on järjekindlalt suurendanud oma seotust ja toetust Ukrainale niihästi relvade tulejõudu kui ka nende kogust arvestades. Ukraina on lähenenud NATO-le iga sõjakuuga, ja NATO on lähenenud Ukrainale.

Eesti isegi on selle kohta hea näide. Olime ühed esimesed, kes saatsid Ukrainale surmavat relvastust, ja nüüd oleme kokku pannud järgmise relvastuse abipaketi, mis sisaldab kaudtule- ja tankitõrjerelvi ning ka laskemoona kokku 113 miljoni euro väärtuses. Üldse ulatub Eesti sõjaline abi Ukrainale ühe protsendini SKTst. Kuid nii suur toetuspakett oleks meie enda kaitsevõime säilitamise vajadust arvestades väga keeruline, kui Eesti ei saaks oma relvastust täiendada finantseerimisega Euroopa Liidu Rahutagamisrahastust.

Ukraina on lähenenud NATO-le iga sõjakuuga, ja NATO on lähenenud Ukrainale. Eesti värske sõjalise abi pakett on väike samm rahu ja Ukraina suure eesmärgi poole.

Seegi on märk liitlaste ühtsusest Ukraina toetamisel, mis on vaatamata kohatistele kõhklustele järjepidevalt tugevnenud. Sama kinnitas ka neljapäeval Tapal toimunud Ukraina toetajariikide kaitseministrite kohtumine, kus tutvustati viimaseid sõjalise abi pakkette Ukrainale. Kaitseministrid jätkavad kohtumist Ramsteinis, kus ühe võtmeküsimusena on arutelu all Saksa päritolu Leopardi tankide tarnimine Ukrainale.

Seni pole Saksamaa Leoparde Ukrainasse saatnud ega ole andnud luba ka liitlastele seda teha. Vaid Suurbritannia on lubanud Ukrainale moodsaid Challengeri tanke, USA alles valmistab ette Abramsi tankide andmist. Jääb loota, et kaitseministri vahetus aitab Saksamaal Leopardide suhtes otsusele jõuda.

Lääneriikide suurenev toetus on osalt vastus Venemaa plaanidele kasvatada oma armee mõne aastaga 1,5 miljoni sõdurini ja tugevdada mere-, õhu- ja kosmose- ning strateegiliste raketivägede lahinguvõimet. Sisuliselt tähendab see, et Putin on keset sõda lükanud täiskäigu sisse uuele võidurelvastumise voorule.

Et NATO on sellest täiel määral aru saanud ja väljakutse vastu võtnud, näitab peasekretär Jens Stoltenbergi sõnavõtt Davosi foorumil, kus ta kutsus üles otsustavalt suurendama sõjalist tuge Ukrainale, öeldes: «Relvad on tee rahule.» Eesti värske sõjalise abi pakett on samm selles suunas.

Märksõnad
Tagasi üles