Kliima- ja keskkonnaärevust esineb noorte seas palju just allasurutud kujul, kuna paljud eelistavad tegutsemise asemel hoopis olukorda ignoreerida, tõdeb hiljuti Võrumaa aasta noore ning Eesti aasta keskkonnanoore tiitli pälvinud 15-aastane keskkonnaaktivist Emma Sofia Meri.

Alles hiljuti pärjati sind aasta keskkonnanoore tiitliga. Mida selline tunnustus sulle tähendab?

See tiitel kinnitab minu jaoks seda, et olen andnud oma panuse keskkonna kaitsmisel. Aga ega tiitlid polegi kõige tähtsamad, ma ise tunnen, et olen andnud endast palju, ning olen uhke selle üle, et ei ole käed rüpes istunud. Muidugi püüdlen ka edaspidi veelgi suuremate saavutuste ja mõjusama looduskaitse poole.

Võiks arvata, et sinu julgeid seisukohti ei võeta alati heakskiitvalt vastu, sageli ilmselt vaadatakse ka viltu või tehakse midagi hullematki. Kas see on sinu veendumuste hind, millega oled leppinud?

Minu eakaaslaste seas on mõned, kes veganlusest midagi ei tea, ja eks ole mindki kritiseeritud. Aga kuna ma tean, et see, mida ma teen, on õige, siis see ei häiri mind.

Maailmas on järjest suurenev teadlikkus kliimamuutustest, jäätmevabast elustiilist ja toitumisest. Ma olen hakanud neist teemadest veelgi otsekohesemalt rääkima ja kui see ka kohest mõju ei avalda, siis vähemalt jääb sõnum meelde.

Millist nõu annaksid kliimaärevatele inimestele, kes tõsiselt planeedi ja inimkonna tuleviku pärast südant valutavad?

Kui sa lähed õhtul voodisse ja sulle tuleb meelde, et jätsid ukse lukustamata, ning hakkad muretsema, et mis siis, kui keegi sisse murrab, siis on ainus lahendus minna ja uks lukku panna. Samamoodi on ka kliimaärevusega.

Selle asemel, et istuda ja muretseda, tuleks hoopis tegutseda, liitudes mõne keskkonnakaitseliikumisega, näiteks Loomuse või FFFiga (Fridays for Future). Seal on palju üksteist toetavaid aktiviste, kellel on samasugused mured ja kellega saab koos väga palju ära teha ning tulemuste üle rõõmustada.