Uut põlvkonda vaevab üha enam abstraktne hirm käimasoleva kliimamuutuse tagajärgede ees. Olukord pole kiita, kuid siiski annab ärevuse vastu üht-teist ette võtta, leiab Tartu Ülikooli arstiteaduse tudeng Markus Mõistus.

Enneolematud kuumalained ja teised ekstreemsed ilmastikunähtused, näljahädad, haiguste levik, massiline ränne ja potentsiaalne vägivald on kõik realistlikud tagajärjed, mida Z-generatsioon, rääkimata nende lastest, oma silmaga näha võib. Enim kannatavad vaesed riigid, ent ülemaailmsest kriisist ei jää mõjutamata ka Euroopa.

Tegelikult on kliimamuutused ilmsed juba praegu ja nende nägemiseks ei pea olema kliimateadlane, mägironija ega polaaruurija. Ilmekas näide oli minu jaoks 2019. aasta suvine reis polaarjoonetagusesse Põhja-Norrasse, kus võis teede ääres näha 25-kraadisest kuumast oimetuid põhjapõtru. Arktikas viimase kümne aasta jooksul esinenud rekordilisi soojakraade polnud nähtud terve eelneva sajandi jooksul.

Kommentaarid (4)
Copy