Katrin Kull ⟩ Kodumajapidamiste võõrandamise õiglase lahenduse puudumine on ametnike süü

Kaitseväe Nursipalu harjutusväli Võrumaal. Foto: Arvo Meeks

Mitme kogemusloo ja analüüsi põhjal peaks tänaseks küll kõigile selge olema, et riigil pole seni kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kehtimise viiest aastast kodumajapidamiste võõrandamisele head lahendust ette näidata ega ole sellist ka väljatöötamisel. Endiselt leidub aga kommentaariume ja lõimi, kus pealiskaudsed ja heausklikud inimesed süüdistavad taristuprojektide toppamises koduomanikke. Kui süüdistada, siis ikka õigeid vastutajaid: laisku ametnikke, kirjutab seltsingu Loodus, Inimene ja Sõjavägi liige Katrin Kull.

KAHOSe eelnõu kaasautori, toonase maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri valdkonnas Triinu Rennu hiljutiste sõnade põhjal «peaksime ühiskonnana välja kasvama hirmudest, et riik tuleb maaomanikku tüssama».

Selline seisukoht praegu, mil seaduse ebakohad ja ebaõiglus soovijaile selgelt näha, peegeldab hästi ametnike häälestust teemaga seonduva reaalsuse eitusel. Hoolimata sellest, et ebaõiglane (ehk ebakvaliteetne) seadus on taristuarenduse üks peamisi takistusi ning toob riigile nii materiaalset kui ka mainekahju, ei ole keegi seaduse kehtimise aastate vältel ega ka praegu – võõrandamise teemade suisa tuliseks muutumisel – KAHOSe vastavasisulist muutmist algatanud. Iga ametnik, kes seda seadust jätkuvalt koduomanike vara ja tervise hinnaga rakendada üritab, on süüdi inimeste usu kaotuses oma riigi vastu ja kõiges, mis sellest tuleneb, kaasa arvatud riigi kaitsevõime halvenemises.