Arnaud Castaignet ⟩ Mida on Eestil õppida Prantsusmaa tööstusstrateegiast?

Ravimite tootmine ravimifirma Sanofi-Aventis Prantsusmaa tehases. Foto: Sanofi-Aventis/Denis Félix / Corbis

Enam kui viis aastat prantslasena Eestis elanuna julgen arvata, et Prantsusmaa poliitika, sealhulgas tööstusstrateegia, on siinmail võrdlemisi vähe tuntud. Kuigi paljuski on Eesti ja Prantsusmaa majandused võrreldamatud, võiks Prantsusmaa kogemuse arvesse võtmisest olla Eestile palju kasu, kirjutab Skeleton Technologiesi asepresident Arnaud Castaignet.

Tööstust ei ole Prantsusmaal peetud alati trendikaks. Kui 1960ndad ja 1970ndad olid ambitsioonikate tööstusinvesteeringute ja -projektide periood, mille käigus arendati näiteks tuumaelektrijaamu ning käivitati Ariane ja Airbus, siis mitu neist jõupingutustest seiskus järgmistel aastakümnetel. Tegelikult läbis Prantsusmaa 1980. aastast kuni 2010. aastateni hoopis pika deindustrialiseerimise perioodi, mis oli osaliselt tingitud valearusaamast, et tulevik peitub ainult teenusmajanduses.

Selle tagajärjel langes 2018. aastal võrreldes 1980. aastaga tööstuse osakaal SKTst 10 protsendipunkti võrra, 13,4 protsendini, samas kui Saksamaal oli see 25,5 protsenti ja Itaalias 19,7 protsenti. Tööstuspoliitika oli 1990. aastatel ebapopulaarne küll kõigis G7 riikides, kuid Prantsusmaa koos Ühendkuningriigiga deindustrialiseerus sel perioodil kõige rohkem.