Energiakriis ja sõda on toonud energiamajanduse tegevused kõrgendatud tähelepanu alla, on vaja otsustavaid tegusid, kuid samas ka pikka plaani, et suured investeeringud oleksid ratsionaalsed ja kulutõhusad. Praegu valitseb nii asjatundjate kui mitteasjatundjate hulgas harvaesinev konsensus, et energia hinnad püsivad veel tükk aega kõrgel tasemel. Seega energia-, elamu- ja rohemajanduse teemad – lõpuks on see kõik üks tervik – peaksid olema ka valimistel üks peateema, et kaua otsitud nn pikk plaan koos selgete juhtmõtetega üles leida.
Ülesanne, mida tuleb lahendada, koosneb laias laastus rahast, kasvuhoonegaaside (KHG) heitest ja energiast. Ministeeriumid lõid eelmise aasta numbrid kokku, ainuüksi elektri eest maksid kodu- ja äritarbijad üle 800 miljoni euro rohkem kui üle-eelmisel aastal ning kõikide energiakandjate leevenduseks maksis riik erinevaid toetusi 200 miljonit. Sellised summad näitavad suurt potentsiaali tuleviku investeeringute jaoks.