Juhtkiri ⟩ EL näitab koduomanikule hambaid

Päeva karikatuur, 16. jaanuar. Foto: Urmas Nemvalts

Euroopa Liit plaanib sel aastal vastu võtta direktiivi, mis oma praegusel kujul asetaks korteri- ja elamuomanikele suure rahalise kohustuse.

Eesmärgiks on nimelt jõuda sinnamaale, et aastaks 2050 saavutaks kõik hooned nullemissioonide taseme. Eesti ja veel mitu riiki on sellele kavale vastu ning eks see veel selgub, milliseks tegelik direktiiv kujuneb. Kuid tuleb teadvustada, et selline oht ähvardab.

Majadele on ette nähtud energiaklassid. Kui seni on hoonete energiamärgiste puhul kehtiv klassifikatsioon A-st F-ini, siis nüüd loodaks kategooria A0, mis tähistab nullenergiahoonet, ning A+, kui tegu on nullenergiahoonega, mis toodab lisaks ka elektrit.

Hoonete energiamärgise nõue kehtib juba ammu, aga Eestis on sellele lähenetud nii, et tähise saavad uued hooned, vanadega pole seni suuremat tegeletud. Plaanitava direktiiviga peaks asi muutuma. Euroopa Komisjoni nõue nägi ette, et 2027. aastaks on avaliku sekotri ja mitteeluhooned vähemalt F-energiaklassi kätte saanud, aga 2030. aastaks tuleb neil tõusta E-energiaklassi. Eluhoonete puhul nõutaks direktiivikava F-i 2030. aastaks ning E-d juba 2033. aastaks. Omanike «motiveerimiseks» käis läbi ka plaan, et kui korter või maja pole vähemalt E-energiaklassiga, siis ei tohi seda ei üürida ega maha müüa.

Lõppeesmärk on muidugi kena, euroametnikud soovivad energiat säästa ja keskkonda hoida. Statistika järgi kulutavad Euroopa Liidu 130 miljonit hoonet ligemale 40 protsenti kogu energiast. Selge see, et siin on kokkuhoiukoht. Ja see vähendaks ka inimeste kommunaalkulusid.

Direktiivikava puudutaks hinnanguliselt poolteistkümmet miljonit ruutmeetrit korteri- ja väikeelamute pindu. Mõistagi tähendaks see miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.

Nii valmiski plaan, mis näeb ette elamute suuremahulist renoveerimist. Esialgu oleks see hõlmanud kõiki hooneid, kuid euroametnikele suudeti siiski selgeks teha, et ajalooliselt väärtuslike ehitiste puhul pole nende soovitud energiaklassi võimalik saavutada seadusi rikkumata. See sundis algseid plaane muutma, kuid harilikes majades elavate inimeste tulevikuvaadet see suurt ei muuda.

Direktiivikava puudutaks hinnanguliselt poolteistkümmet miljonit ruutmeetrit korteri- ja väikeelamute pindu. Mõistagi tähendaks see miljarditesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, mis praeguse seisuga peaks tulema omanike taskust. Nagu nendib omanike keskliidu juhatuse liige Ott Rätsep, puuduvad täna vajalikud abinõud, et Euroopa Komisjoni poolt etteantud tähtaega saavutada. Olukorra muudab hullemaks seegi, et projekteerimisel kasutatavad energiatõhususe arvutamise alused ei lange kokku tegeliku energiatõhususega. See tähendab aga seda, et järelkontrollis langevad hoonete energiaklassid kohe madalamaks.

Postimees loomulikult toetab keskkonnakaitset. Aga asjad ei peaks niimoodi käima, et inimesed saavad lihtsalt kõrgemalt poolt korralduse suurem summa oma taskust välja käia. Kõigi selliste uute kohustustega peavad kaasnema hüvitised, toetused või vähemalt väga soodsad laenuvõimalused.