Kaido Saarniit ⟩ Kas Pirita klooster võiks saada alalise katuse?

Pirita klooster. Foto: Sander Ilvest

Kas Pirita kloostri varemetele võiks kunagi rajada alalise katuse ning millised oleksid võimalikud lahendused? Seda teemat mõtestab Pirita linnaosa vanem Kaido Saarniit (KE). 

Pea 600-aastase ajalooga Pirita kloostri varemed on Pirita ning ühtlasi ka Tallinna üks imetlusväärseim arhitektuurimälestis. Lisaks sellele, et tegemist on suurima keskaegse kirikuhoonega Eestis (oma 1360-ruutmeetrise pindalaga), on klooster Eesti kultuuriloos märkimisväärsel aukohal. Eduard Bornhöhe romaan «Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad» ning selle põhjal valminud Eesti üks populaarsemaid mängufilme «Viimne reliikvia» on ilmselt enamikule eestlastest tuttavad. Tähenduslikuna võib tuua välja sellegi, et hoolimata 16. sajandi teises pooles Liivi sõjas ning selle järgselt toimunud rüüstamisretkedest, jäid kloostri kirikuseinad tänu oma massiivsusele uhkelt püsti, olles Pirita jõe kallastel auväärne ning üks Tallinna olulisim vaatamisväärsus tänapäevani.

Väärikate varemete kõrvale rajati 2000. aastal ka Pirita kloostri uus ehitis, mis jaguneb nii avalikuks kui ka suletuks hooneks. Kloostri varemetes toimub ka erinevaid üritusi, millest tuntuim on igal aastal toimuv Tallinna kultuurielu üks tähtsündmusi – Birgitta festival.