Tuul Sepp ⟩ Kuidas ehmatada vaenlasi ja lahti saada konkurentidest?

Lind ja madu. Illustratsioon: Mark Antonius Puhkan

Kõikidele loomadele ei ole kaasa antud küüsi ja hambaid enda kaitsmiseks. Nii tuleb selleks kasutusele võtta loovamad lahendused. Üks nutikamaid enesekaitsevõtteid, mis looduslik valik välja on kujundanud, on kellegi ohtliku jäljendamine, kirjutab loomaökoloog Tuul Sepp.

Kujutage ette keerukat kohastumuste ringmängu, mis selliste tunnusteni viib. Kõigepealt on ohtlikul loomal olemas tunnused, millega ta oma ohtlikkust signaliseerib. Teised loomad õpivad katse-eksituse, surmasaamise-ellujäämise meetodil neid tundma. Kes ei ole võimeline õppima, selle geenid edasi ei jõua. Hirm on geenides, kaasa sündinud.

Nüüd aga tekib samamoodi loodusliku valiku kaudu ohututel loomadel oskus seda ohtlikkust teeselda. Kasutada ära teiste loomade kaasasündinud hirmu ning panna see tööle enda kasuks. Kui õnnestub kiskjat või konkurenti ehmatama panna, on juba väike töövõit käes. Ehmatus on osa instinktiivsest põgene-või-võitle reaktsioonist, ja on ju tõesti olemas reaalne võimalus, et võitlemise asemel otsustab vaenlane põgeneda.