LOODUSFOTO ⟩ Külmaga võib näha libapäikest

Pildistasin libapäikestega halo 26. detsebril Hellenurmes. Selle foto tegemiseks on kasutatud liitsäri (HDR) – kokku on sulandatud erineva säriajaga tehtud kaadrid. Foto: Rein Kuresoo

Kui mõnda aega tagasi oli meil tunne, et külmad ja lumised talved võivadki jääda ajalukku, siis viimastel aastatel seda muret pole, kirjutab libapäikest pildistanud Rein Kuresoo.

Küll aga on need talved olnud püsitud: külmadele ja lumerohketele nädalatele järgnevad taas soojad; kiire sula lõpetab järsult uus pakane. Soojemate ja niiskemate ning külmemate õhumasside kiire vaheldumine tekitab sageli halosid – valgusringe päikese, kuu või kasvõi tänavalaternate ümber. Halosid põhjustab valguse mäng õhus lenduvatel jääkristallidel. Sõltuvalt nende kujust ja paiknemisest ning valgusallika tugevusest võivad need olla üsnagi erinevad.

Sageli võib haloringis näha parheeliat – üht või kaht «liba-» või «ebapäikest», mis piirneb vikerkaaretaolise ribaga. Kui vikerkaar tekib valguse murdumisel ja peegeldumisel vihmapiiskadelt ja ilmub nähtavale vihmaseinal päiksele vastupidises suunas, on parheelia nähtav päikese kõrval.