Kui koroonapandeemia algas, tõstatus ventilatsiooni olulisus õhu kaudu levivate viiruste tõkestamisel. Sõda lõpetas koroonakriisi, aga viirus elab ja muteerub edasi ning nõuab jätkuvalt tähelepanu. Kriisile tagasi vaadates näeme palju infomüra, kuid ventilatsiooni suhtes on paika pidanud pea kõik eeldatu, kirjutab akadeemik ja TTÜ hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.
Jarek Kurnitski ⟩ Koroona tõi ventilatsiooni paradigma muutuse (2)
Äsja avaldatud Itaalia koolide uuring näitab, et ventilatsioonisüsteemiga koolimajades, kus õhuvahetus on vähemalt 10 liitrit sekundis õpilase kohta, oli nakatumise risk 80 protsendi võrra madalam kui loomuliku ventilatsiooniga koolimajades. Samuti sai selgeks, et maske tasub kanda lühiaegselt ning nende põhjendatud kasutus jääb ühistransporti ja muudesse rahvarohketesse kohtadesse. Õhupuhastid demonstreerisid oma võimekust nii arvutustes kui ka läbiviidud katsetes. Kahjuks ei ole aga seadmeid paigaldatud koolimajades selliselt nagu peaks. Kui kasutatakse suurte õhupuhastite asemel väikseid, paigutatuna mitte klassiruumi keskele, vaid nurkadesse, on selle efekt paraku olematu. Lisaks on petlik mulje õhu kvaliteedi paranemisest, sest õhupuhastid ei asenda ventilatsiooni, st ei eemalda süsihappegaasi, vaid ainult peenosakesi. Lihtsaid ja kiireid lahendusi seega ei ole.