Piret Tarto ⟩ 40 aastat Euroopa Parlamendi esimesest resolutsioonist Balti riikide toetuseks

Pildil on Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis. Foto: Shutterstock

Nelikümmend aastat tagasi, 13. jaanuaril 1983 võttis Euroopa Parlament Otto von Habsburgi eestvedamisel vastu resolutsiooni okupeeritud Balti riikide toetuseks. Algatatud resolutsioon oli vastus 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku avalikule kirjale ehk Balti apellile, milles mõisteti hukka Molotovi-Ribbentropi pakt ja nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist. Europarlamendi otsuse mälestuseks avatakse 25. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendi hoones mälestustahvel.

Europarlamendi resolutsioon olukorra kohta Balti riikides tugines 23. augustil 1979 avalikustatud Balti apellile ehk 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukirjale, milles nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist koos salajaste lisaprotokollidega, pakti kehtetuks kuulutamist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist.

Resolutsioonis tuletatakse meelde 1920. aastal Nõukogude Liidu ja Balti riikide vahel sõlmitud rahulepinguid, millega Nõukogude Liit garanteeris kolmele Balti riigile nende territooriumide puutumatuse ja kestva rahu. Samas võeti arvesse Helsingi Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi VIII artiklit, mis tagab rahvaste õiguse enesemääramisele ja nende õiguse ükskõik millal ja kuidas täiesti vabalt määratleda oma poliitilist staatust (mõtelgem siinkohal praegu Ukrainale!). Mõisteti hukka asjaolu, et 1940. aastal pärast Molotovi-Ribbentropi pakti okupeeris Nõukogude Liit iseseisvad ja neutraalsed riigid ja okupatsioon kestab ikka veel. Resolutsiooniga kutsuti üles Euroopa Liidu välisministrite koostöökohtumist võtma Balti apelli suhtes positiivset seisukohta ja avaldati lootust, et seesama kohtumine annab oma parima, et tagada Balti riikide rahvaste riigikorra alaste püüdluste teostamist.