L, 4.02.2023

AK kirjanduskool ⟩ Karl Eduard Söödi «Lapsepõlve kungla»

Mare Müürsepp
, lastekirjanduse uurija
Karl Eduard Söödi «Lapsepõlve kungla»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Karl Eduard Söödi luulekogumik «Lapsepõlve kungla» (1923)
Karl Eduard Söödi luulekogumik «Lapsepõlve kungla» (1923) Foto: Internet

20. sajandi alguse eesti laps kasvas mitte ainult heinamaal, kuhu ema oli tema hälli viinud, ega mitte üksnes voki kõrval aabitsast tähti veerides, vaid üha ja üha rohkem ka uuenduslike pedagoogikavoolude valgusvihus. Järjest uusi märguandeid anti selle kohta, et on uuritud väikelapse arengut ja otsitakse teid selle arengu toetamiseks, et edendada meie kõigi ühist elu, kirjutab lastekirjanduse uurija Mare Müürsepp.

1901. aastal hakkas ilmuma esimene lasteajakiri, Postimehe kaasaanne Lasteleht. 1906. aastal lisandus ajalehe Isamaa kuukaasaanne Laste Rõõm. Tartus oli 1905. aastal loodud Eesti Lasteaia Selts. Eesti Kirjanduse Seltsi juurde loodi 1908. aastal koolikirjanduse toimkond, mis võttis eesmärgiks sihipäraselt rikastada laste lugemisvara. Ilmus raamatuid lapse kodusest kasvatusest, hakati koolitama lasteaiakasvatajaid. Ühe toimekama kasvatusteadlase Carl Heinrich Niggoli sõnul olevat lapse esimesed kuus-seitse aastat «lapsepõlve paradiis».

Nii et kui Karl Eduard Sööt pani 1923. aastal kokku oma lasteluuletusi aastaist 1916–1923 ja avaldas need sada aastat tagasi pealkirja all «Lapsepõlve kungla», ilmus see väljaanne sellisesse kultuuriruumi, kus oli küllalt lugejaid, kes nende värsside väärtuse väga hästi ära tundsid.

Märksõnad
Tagasi üles