PRIIT PULLERITS ⟩ Ärge laske end venelaste mesijutust uinutada!

Aleksandr Ovetškin. Foto: Mike Langish/ZUMAPRESS.com/Scanpix

Vene sportlaste jutt sõjale vastu olemisest võib olla vaid kate suurele sõprusele Vladimir Putiniga, märgib vanemtoimetaja Priit Pullerits.

Kas te ei ole tähele pannud, et jutud venelastega nende lojaalsusest Eestile kipuvad jääma poolele teele, sest kuidas nad suhtuvad Venemaa algatatud sõtta Ukrainas, mis on otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga, jääb enamasti välja ütlemata? Näiteks tegi «Aktuaalne kaamera» eelmisel nädalal lõigu Vene kodanike huvi kasvust Eesti kodakondsuse taotlemise vastu, kus sõna sai ka üks taotlejaist, Moskvas sündinud ja üles kasvanud ning kaheksa aastat Eestis elanud noormees. Ta ütles, et Eesti on see riik, kus ta tahab elada, ja andis mõista, et peab Eestit oma maaks, kus on tema väärtused ja kus elavad tema inimesed. Kõlab ilusti, aga teinekord on kõnekam, mis ütlemata jääb. Sellest, mida ta arvab Venemaa kallaletungist Ukrainale, polnud sõnagi.

Samuti eelmisel nädalal, pärast Eesti jalgpallurite ja Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpini pildiskandaali, jõudis Venemaa suurest spordiportaalist sports.ru meieni Karpini abikaasa Darja jutt, kuidas ta mehele väga meeldib Eestis ja kuidas ta on Eesti patrioot. Naine nimetab teda koguni eestlaseks. Kuni me aga ei tea, mis moodi suhtub Karpin – kes, muide, on nimetanud end nõukogude inimeseks – Venemaa alustatud sõtta, oleks lihtsameelne lasta end tema naise Eesti-mesijutust uinutada. Seesuguseid põhiküsimusest möödahiilimisi on need, kes vaevunud märkama, saanud näha-kuulda juba sõja algusest saadik. Niipea kui jutt veereb suhtumisele Venemaa alustatud sõtta ja Venemaa süüle, hakkavad kõlama ebalevamad ja ambivalentsemad noodid. Kui sellele tähelepanu juhtida, kõlab sageli õigustuseks, et Ukraina vastu alustatud sõda hukka mõista ei saa, kuna sugulased elavad Venemaal ning võivad seetõttu langeda seal repressioonide ohvriks.