Kinnitan enda kogemusest, et valikainena on tegemist vägagi populaarse ainega, kirjutab EKRE liige Aat Purje.
AAT PURJE ⟩ Huvi riigikaitseõpetuse vastu on koolinoorte seas erakordselt suur
Elanikkonnakaitse pidev areng on üks vältimatu eeldus, mis võimaldab väikesel riigil tõsta valmisolekut tulla toime ootamatute kriisidega. Riigikaitseõpetusel on seejuures määrav roll. See toimib nii nooremat elanikkonnagruppi kriisiks ettevalmistava praktikana kui on samas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet kinnistav protsess.
Minu eakaaslastest tuttavate hulgas on palju noori, kes on riigikaitseõpetuse gümnaasiumi valikainena läbinud. Valikainena on tegemist vägagi populaarse ainega. On ka neid, kellele on riigikaitseõpetus olnud gümnaasiumiastmes kohustuslik. Eranditult on tagasiside olnud positiivne. Vaheldus klassiruumis istumisele ja võimalus teha tutvust riigikaitselise tegevuse ning vahenditega tekitavad noortes elevust.
Riigikaitseõpe kohustuslikuks
Kohustuslik riigikaitseõpetus loob baasi nooremapoolsemast elanikkonnast, kellel on olemas standardettevalmistus sõjaliseks kriisiolukorraks. Loodetavasti toimiks kohustusliku riigikaitseõpetuse juurutamine ka integratsioonivahendina, kinnistades muukeelsetes noortes lojaalsust Eesti riigi vastu.
Arvestades praegust teravat julgeolekuolukorda, peab seesuguste ettevalmistuste tegemine olema isegi üks riiklike prioriteete. Tõtt öelda, enne veel, kui isamaalasest haridusminister Tõnis Lukas võttis plaani teha alates tulevast sügisest riigikaitseõpe koolides kohustuslikuks, oli sama punkt EKRE riigikaitseprogrammis juba sees. See oli seal juba eelmisel riigikogu valimistel.
Täna oleme olukorras, kus Venemaa agressioon Ukrainas on pannud kõik teised erakonnad EKRE programmi täitma.