TOIVO MAIMETS ⟩ USAd laastav XBB.1.5: uus tüvi, mis levib hirmsa kiirusega ja sõidab üle immuunsusest

Bioloog ja teadusnőukoja juht Toivo Maimets. Foto: Sille Annuk

• XBB.1.5 kinnitub ACE-2 retseptorile kordades paremini kui eelkäijad
• Kirde-Ameerikas moodustab see 75% kõigist koroonatüvedest
• Uus tüvi ei reageeri mitmetele ravis kasutatavatele antikehadele

Tänaseks on XBB.1.5 tüve tuvastatud 12 Euroopa riigis, kommenteerib teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Postimehe teemapüstitus: täna avaldunud teade kõlab kurjakuulutavalt: «Viis korda nakkavam omikroni variant XBB.1.5 vallutab Ameerikat» (PM 09.01). Millist ohtu kujutab XBB.1.5 Eesti elanikele?

XBB.1.5 tüve nimetatakse ka Krakeniks – aeg-ajalt teadus armastab koroonaviiruse alamtüvedele panna selliseid vastikuid nimesid. Oleme seda tüve jälginud oktoobri lõpust. Kirde-Ameerikas on see üle võtnud enamiku viirustüvesid – väidetavalt moodustab see seal tänaseks 75% kõikidest koroonaviiruse liikidest.

X täht XBB.1.5 ees tähendab – nagu teistegi selle algustähisega tüvede puhul – ristumist (ingl k cross). Ehk siis, tegu on kahe viiruse tüve omavahelise ristumisega. Tema eellane oli XBB ja seda nägime palju Indias ja Singapuris. Tänaseks on mõned mutatsioonid juurde tulnud ja üks nendest möllabki Ameerikas. Tänu nendele mutatsioonidele ongi tegu väga vilka levijaga.

Ta kinnitub ACE-2 retseptorile, nagu kõik koroonaviirused. Kuid ta teeb seda kordades paremini kui eelkäijad. See on üks kiire leviku põhjuseid. Teine põhjus on see, et samuti suudab see senistest immuunvastustest märksa paremini eemale hoida.

Samas ei ole andmeid, et ta põhjustaks raskemat haigestumist või rohkem surmasid. 

Euroopas on seda tüve nähtud 12 riigis. Neljapäevane analüüs ütleb, et kui see laine peaks ka siia jõudma, siis mitte enne ühte kuud. Viirus levib küll kiiresti, kuid kuna seda on siinpool lompi ikkagi piisavalt vähe, siis hommepäev veel mingit ohtu see meile ei kujuta.

Eesti tüvedest on viimane ülevaade proovidest, mis sekveneeriti aasta lõpus ja nendes me XBB.1.5 ei tuvastanud. Küll oleme näinud tema vanemaid ja sugulasi.

Mis muudab olukorra murettekitavaks, on selle tüve võime sõita immuunsusest üle. Eriti puudutab see inimesi, kes on vaktsineeritud vaid vanemate doosidega ja pole boostereid ehk tõhustusdoose saanud. Samas praegu tehtavad tõhustusdoosid, milles on ka omikroni-spetsiifilised mRNA-d sees, hoiavad ka selle tüve vastu nakatumast. 

Teine probleem on seotud raviga. Oktoobris tehtud uuring erinevatest uutest tüvedest ja nende ravivõimalustest näitas, et praeguse XBB.1.5 vanemad (toona praegust uut tüve veel olemas ei olnud) ei reageerinud mitmetele ravis kasutatavatele antikehadele. Siia alla käivad näiteks immuunprobleemidega patsiendid.