Keskkonnaministeeriumi prognoosi järgi kliimaeesmärkide täitmiseks meil praegu tehtavast ei piisa ning Eestil tuleb otsida lisavõimalusi heidete vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks. Praegusi tegevusi jätkates suudab meie riik vähendada kasvuhoonegaaside heidet nõutud tähtajaks 19,5 protsenti, kuigi vaja oleks 55 protsenti.
Kui rääkida sellest, mis tehtud, siis Eesti prioriteet – biometaan – pole viie aastaga rohe-eesmärkide saavutamisse piisavalt suuri tulemusi andnud. 2018. aastast, kui valdkonda rahasüstide tegemist alustati, on biometaani tootmine Eestis kasvanud avalike andmete alusel keskmiselt 4 protsenti aastas ning selle tarbimise osakaal bensiini ja diisli kõrval on tänaseks saavutanud vaid 2,6 protsendi taseme. Välja on makstud 25 miljonit eurot ning ministri allkiri kinnitab valmisolekut biometaani innovatsiooni toetamisega edasi minna.