Ellu Saar ⟩ Naiste tööturult äratoomine ei ole lahendus

Akadeemik Ellu Saar. Foto: Teaduste akadeemia

Eelmise aasta lõpus sai ajakirjanduses laialdase kajastuse justiitsminister Lea Danilson-Järgi sekkumine soolise palgalõhe teemalisse diskussiooni. Paraku sumbus kogu mõttevahetus sarnaselt varasemate selleteemaliste aruteludega. Milles nägi justiitsminister väljapääsu soolise palgalõhe vähendamisel? Nimelt väitis ta nõudluse ja pakkumise vahekorrale toetudes, et palgalõhet aitaks vähendada naiste väiksem osalus tööturul. Sellisel juhul peaks sooline palgalõhe olema väiksem riikides, kus naiste osalus tööturul on väiksem, kirjutab akadeemik ja Tallinna ülikooli sotsioloogia professor Ellu Saar. 

Mida näitavad Eurostati andmed? Paraku on pilt väga kirju. Soolised palgaerinevused on suured nii riikides, kus naiste osalus tööturul on väike (nt Kreeka ja Itaalia), kui ka riikides, kus see on suur (nt Šveits, Holland, Saksamaa). Analüüsides naiste tööturul osaluse ja palgaerinevuste seotust, ilmneb pigem vastupidine nõrk seos. Riikides, kus naised osalevad tööturul enam, on ka sooline palgalõhe väiksem. Seega ei näi kuidagi toimivat lihtne lahendus, et toome naised tööturult ära koju pere eest hoolitsema.

Ühiskonnas nii lihtsad lahendused ei toimi, sest poliitilised meetmed ja institutsionaalsed lahendused on tihti ristuvad. Ka soolist palgalõhet mõjutavad tegurid on omavahel seotud, mistõttu ei ole sellele sirgjoonelisi ja lihtsaid lahendusi. Mitmed varasemad uuringud on rõhutanud, et olulist rolli palgalõhe kujunemisel mängivad riigi poliitikad ja regulatsioonid, nt perepoliitikad, soonormid jne.