ARUANNE LUGEJALE ⟩ Eesti ajakirjandus vene keeles, mitte vene ajakirjandus

Venekeelse Postimehe peatoimetaja Sergei Metlev. Foto: Mihkel Maripuu

Möödunud aasta on tekitanud Postimehe toimetuses laudade ja toolide arvu plahvatusliku kasvu – selle taga oli venekeelse toimetus laienemine, mis koondab nüüd vanu kalu, säravaid noori ja muudelt erialadelt ajakirjandusse tulnuid. 2022. aastal liitus meie tegusa meeskonnaga ERRist üle tulnud tippajakirjanik Anastasiya Tido, endine kulturoloogia professor Jan Levchenko, kogenud ajakirjanik Ukrainast Dmitro Moroz, tulid noored ajakirjanikud Aleksander-Mark Kappi ja Anita Avakova ning paljud teised.

Me kirjutame rohkem ja paremini, mistõttu võite venepäraseid autorinimesid aina sagedamini märgata ka Postimehe eestikeelses portaalis ja ajalehes. Rus.Postimees on küll omaette bränd, ent see on kõike muud kui toimetus toimetuse sees – tegu on olulise muutusega, mis tegi minu arvates tugevamaks ja asjatundlikumaks väljaandeks terve Postimehe.

Venekeelne elanikkond moodustab ligikaudu 30 protsenti Eesti rahvastikust, ent osa sellest auditooriumist tarbib iga päev hoopis eestikeelset meediat. Seega on venekeelse meedia turg Eestis väike ja arenguvõimalused piiratud, aasta-aastalt on toimunud kokkutõmbumisi. Kui veebis on inimesi palju ja huvi suur, siis venekeelset kvaliteetpaberlehte on Eestis majanduslikult neetult keeruline ülal pidada.