Lenno Uusküla ⟩ Intressitõusust on siiski palju abi

Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla. Foto: Eesti Pank

Üks meie vaenlastest neil päevil on hinnatõus. See vähendab meie palga ja säästude ostujõudu. Ostujõu langus toob kaasa väheneva ostmise ning selle tagajärjel omakorda vähem töökohti ning madalama palga. Nüüd on lisandunud mure intressitõusu pärast. Kas Euroopa Keskpanga laenu intressimäära tõus on meile hea või halb uudis?

Kui laenate naabrilt kilo suhkrut, et kooki küpsetada, siis viite tagasi kilo suhkrut ja ka tüki kooki. See tükk kooki on nii-öelda intress, mis te suhkru laenamise eest maksate. Kui aga laenasite aasta tagasi 10 eurot ja viite praegu tagasi 10 eurot, siis saab naaber selle eest osta kaks korda vähem suhkrut kui aasta tagasi. Ehk siis see oleks võrdne olukorraga, kus laenate kilo suhkrut, kuid tagasi viite vaid pool. No kes ei tahaks laenata lõputult, kui vaid pool peab tagasi viima?

Kui te ootate, et pangakontol oleva raha eest saab tulevikus vähem osta, siis lähete pigem varem kui hiljem poodi seda kulutama. Seepärast nägime ka eelmise aasta jooksul tarbimise kasvu ja hoiuste kasvu peatumist ning lõpuks lausa langust. Hinnatõus tegi meid vaesemaks, mis peaks justkui panema meid vähem tarbima. Kuidas see võimalik on? Just hinnatõusuga kaasnenud hinnatõusuootuse tõttu tarbimine lühiajaliselt hoopis suurenes. Majandusel läks suhteliselt hästi keerulistes oludes mitte hinnatõusust hoolimata, vaid just hinnatõusu ja selle ootuse tõttu.