MEELIS KUBITS ⟩ Kokkupuude lahkunuga oli põgus, kuid pean riiklikku matust ainuõigeks

Foto: Must Panter

Eesti ei ole ühiskond, kus elavad vaid kaabakad, rahvas teatavasti väärib oma juhte, kirjutab Kultuuripartnerluse SA eestvedaja Meelis Kubits.

Head uut aastat ja rohkem suuremeelsust! 

Minu kokkupuuted lahkunuga olid väga põgusad, Hundisilmal ei käinud, linna-ja riigihankeid ei võitnud, sõber elus ja Facebookis ei olnud, lisaks kõigele ka teine põlvkond. Seega oma lehma ojas ei ole ja mingit isiklikku fetišit, et peaks ära saatma ühel või teisel viisil samuti mitte. Arvan siiski, et riiklik matus on ainuõige, suuremeelne otsus.

 

Jah, kindlasti oli lahkunul probleeme kohanemisega, see mis sobis toimetada üheksakümnendatel ja nullindate alguses, ei olnud kümmekond aastat hiljem enam ok, aga nii tegutses enamik. Poliitikat jälginud inimesed ei peaks üllatuma, et raha ja muu vara käitlemises on küsitavusi olnud pea kõigi TOP 10 poliitikute seas, paar üksikut nime, kelle reputatsioon on olnud neis asjus laitmatu, aga nende roll riigi või linna asjade korraldamisel oli ka võrreldes lahkunuga episoodiline.

 

Oluline märkus, et pean silmas tema ajastut. Tänane asjaajamine on muidugi rafineeritum, palgad on järgi jõudnud, erakondade rahastamine läbipaistvam ja pingid pikemad.

 

Krimiteemade osas on lisada ühte, valikud keda poliitikutest kottida, ongi olnud suuresti poliitilised, on seda jätkuvalt, et prokuratuuri ja teiste organite otsused selektiivsed on, et nende kätega päevapoliitikat tehtud, see on tänase teadmise pealt küllaltki selge. Seadusloomet saab endiselt tellida, kui oled õigete poolel, aga kes on õige, otsustab kes, see vastus ei ole meil avalikuks aruteluks. Lahkunuga aktiivselt suhelnud ettevõtja ütles kunagi «eetiline on see, kelle käes on mikrofon». See tsitaat on aastatega vaid sisu juurde saanud.

 

Hea, et päevapoliitika seekord riiklikku mõõdet ei edestanud, ette vaadates on see oluline manuaal kuidas taolistel kurbadel juhtudel käituda võiks. Ei tahaks tagantjärele erakondadevahelist kemplust neil teemadel, igaühe kohta võib midagi leida ja on leitud ka.

 

Aga Eesti ei ole ühiskond, kus elavad vaid kaabakad, rahvas teatavasti väärib oma juhte.