JUHTKIRI ⟩ Eesti tulevik on kaalul: räägime lõpuks ka asjast

Päeva karikatuur 05.01.2023 Foto: Urmas Nemvalts

• Erakonnad süüdistavad üksteist kõikvõimalikes pattudes.
• Valija on draamast tüdinud, vaja on sisulist arutelu.
• Postimees alustab tänasest selle aruteluga.

Riigikogu valimisteni on jäänud täpselt kaks kuud, aga sisulist arutelu Eesti ees seisvatest väljakutsetest ja nende lahendamise teedest ei ole veel toimunud. Justkui oleks maailm ja riik nii valmis, et vajaks vaid peenhäälestust. Reaalsus on hoopis midagi muud.

Oleme keset meie maailmajao kõige suuremat geopoliitilist kriisi ja kohutavamat sõda. Toimetulekuraskustega inimeste hulk on kasvanud häiriva kiirusega. Kõrgharidus, kultuur ja tervishoid on alarahastatud, kaitsevõime tõstmine nõuab erakordseid kulutusi. Lahendused sellele mustade luikede toodud kobarnuhtlusele ei ole lihtsad. Aga pääsu lahendamisest ka ei ole.

Paraku süüdistavad erakonnad arutamise asemel üksteist vastastikku kõikvõimalikes poliitilistes pattudes. Konstrueeritakse eepilisi vastasseise ja taotakse arvamusartiklites endale vastu rindu, uhkeldades sellega, mida on suudetud saavutada. Valija on sellest draamast tüdinud.

Sest me teame oma erakondade nägu ja tegu viimase detailini, teame nende poliitilisi võite, seltskondlikke fopaasid ja fiaskosidki. Aga see ei aita valijal otsustada, millise tee peaks riik järgmiseks neljaks aastaks valima. Sest tulevik ei sõltu mitte sellest, milline erakond suudab rohkem lubada või isegi oma poliitilist tahet paremini ellu viia, vaid oskusest valida praeguses mäslevas ajas riigilaevale õige kurss. Selleks on vaja sisulist arutelu.

Eesti tulevik ei sõltu sellest, milline erakond suudab rohkem lubada, vaid oskusest valida praeguses mäslevas ajas riigilaevale õige kurss. Selleks on vaja sisulist arutelu.

Ja Postimees alustab tänasest selle aruteluga. Diskussiooni avab Jaak Jõerüüt, talle sekundeerivad valimiste põhiküsimuse sõnastamisel erakondade võtmeisikud. Järgmised kaheksa nädalat kajastame valimiste põhiküsimusi teemade kaupa, nii et kõik olulisemad ühiskonnaelu valdkonnad saaks kaetud.

Tuleval nädalal alustame eurointegratsiooni teemal, sest sõda Ukrainas mõjutab Euroopa Liidu arengut kõige otsesemal ja otsustavamal viisil. Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on küll rekordkõrge, kuid sellegipoolest peame küsima, millist Euroopat me tahame ja kuidas liikmesriigina selle ehitamisel osaleme.

Järgmisena võtame fookusesse metsapoliitika ja rohepöörde, rahvastikupoliitika, hariduse ja teaduse. Sellele järgnevad majanduse võtmeteemad; siis sotsiaalpoliitika ja tervishoid ning pärast seda välis- ja julgeolekupoliitika. Kõik need valdkonnad vajavad rahastust ja investeeringuid. Viimasena läheb arutelu alla rahanduspoliitika – kust saada raha kõige selle elluviimiseks, mis järgnevatel aastatel ära tuleb teha.

Postimehe kajastus saab olema mitmekülgne, et anda valijale parim võimalik ülevaade sellest, millist arenguteed eri parteid Eestile kavandavad. Igal teisipäeval hakkab ilmuma suur risttabel, milles kõik erakonnad esitavad oma seisukohad nädala võtmeteema kohta. Samal teemal on kavas «Otse Postimehest» väitlussaated ning ekspertide analüüsid ja kommentaarid. Orienteeruda kõiges selles keerukuses aitab traditsiooniline valimiskompass.

Jaak Jõerüüt paneb oma tänases arvamusloos südamele mitte langeda valimiste suhtes ükskõiksusesse. Me ei ole enam tavalises rahulikus kulgemises heaoluriigi suunas. Praegu on vaja sisulist suunavalikut ja oma kaalutletud otsuse peaks valimispäeval tegema igaüks.