Triinu Rennu ⟩ Riik ei tule KAHOSega maaomanikku tüssama

Triinu Rennu Foto: Margus Ansu

Omandipõhiõigustesse sekkumises ei ole midagi meeldivat, kuid mõnikord on see avalikes huvides paratamatu. Ühiskonnana peaksime välja kasvama hirmudest, et riik tuleb maaomanikku tüssama, kirjutab Tartu Ülikooli õigusteaduse doktorant Triinu Rennu.

Kinnisasja sundvõõrandamise seadus jõustus 1995. aastal ja oli paljuski kopeeritud 1939. aasta regulatsioonist. Seda iseloomustas samasisuliste menetlustoimingute korduv läbiviimine ja pikk eri poolte vahel jagatud menetlus. Ka maa omandamise praktika on olnud ebaühtlane.

Eston Kohveri juhtumist tõuke saanud idapiiri väljaehitamiseks määrati maaomanikule n-ö miinimumtasu, et üldse inimestega tehinguteni jõuda, sest maa väärtus ise oli sümboolne. Mõnel pool lisati hindamistulemusele 20 protsenti seetõttu, et selline oli hindamise täpsus ja see aitas saavutada kokkuleppe. Maaomanikul jäi võimalus küsida lisahüvitist – mõnele maksti notarisse tuleku eest, mõnele mitte.