JUHTKIRI ⟩ Loota tuleb parimat, kuid valmistuda halvimaks (2)
2. jaanuar 2023, 21:45
/nginx/o/2023/01/02/15058762t1h7c65.jpg)
- Ootamatuste aeg tekitab ebakindlust tuleviku suhtes.
- Majanduse põhistsenaarium jääb tavaliselt kahe äärmuse vahele.
Viimased aastad on toonud suuri ootamatusi ja ka see aasta võib võtta üllatava kulu. Nii üllatavalt hea kui ka üllatavalt halva.
Inimesed püüavad ikka tulevikku ette näha ja Postimeeski avaldab täna oma iga-aastase majandusprognoosi. Majanduse prognoosimisel on tavaliselt aluseks minevikukogemus, millest leitud analoogide põhjal püüab analüütik välja peilida, mis võiks juhtuda tulevikus.
Mõnikord juhtub aga midagi täiesti ootamatut. Või siis midagi sellist, mille analoogid on piisavalt kaugel minevikus, et neid enam suurt ei mäletata, või isegi nii ammused, et ükski elus olev inimene polegi neid kogenud. Sellised ootamatused on meid tabanud kahel aastal viimasest kolmest. Kõigepealt kolme aasta eest hoogu koguma hakanud koroonapandeemia, mullu tuli Venemaa kallaletung Ukrainale.
Ootamatuste aeg tekitab ebakindlust tuleviku suhtes. Seda peegeldavad ka käärid Eesti tänavuse majanduse prognoosijate vahel – kaheprotsendisest majanduslangusest protsendise majanduskasvuni. Inflatsiooniootused ulatuvad kaheksast protsendist 13 protsendini. Selles on aga kõik üksmeelel, et tööpuudus kasvab, praeguselt vähem kui kuuelt seitsme-kaheksa protsendini.
Sellisel lahknemisel on teinegi põhjus kui vaid pelgus ootamatuste ees. Praegusel keerulisel ajal võivadki tulevikurajad hargneda väga erinevates suundades.
Analüütikute arvamuste lahknemise põhjuseks pole vaid pelgus ootamatuste ees. Praegusel keerulisel ajal võivadki tulevikurajad hargneda väga erinevates suundades.
Võib minna väga halvasti. Kui kõrgete energiakulude ja kasvanud intressimäärade tõttu ebaefektiivseks muutunud ettevõtted loobuvad investeeringutest ning koondavad massiliselt töötajaid, siis satuvad viimased omakorda laenukohustuste täitmisel raskustesse. See võib tuua kaasa tugeva majanduslanguse, palju suurema, kui ootab pessimistlikemgi analüütik. Majanduslangus seaks kasvanud kulude taustal ohtu paljude inimeste võime omadega toime tulla. Seepärast ootab Postimees ka valimisväitlustes erakondadelt seisukohti, mida riik sellises olukorras saab teha ja mida peab tegema.
Võib aga minna ka erakordselt hästi. Kui energiahinnad järsult langevad – tootmisvõimsusi jagub, maagaasivaru on ülemääragi, tuleb parajalt soe aasta küllaldase vihmaga, et Põhjamaades jätkuks hüdroenergiat – ja koos sellega kaob ka surve tootmiskuludele, siis tasandab see kasvanud intressimäärade mõju ning ettevõtted pääsevad kõigest kerge ehmatusega. Inflatsioonimure asemel võib siis naasta hoopis deflatsioonihirm, kui hindade langust ootavad inimesed oma oste aina edasi lükkavad ja seeläbi majandust pidurdavad. Kui peaks läbi saama sõda Ukrainas, siis võib ülesehitustööga kaasneda tohutu ehitusteenuste eksport.
Analüütikute põhistsenaarium jääb tavaliselt kahe äärmuse vahele. Aga kui see ka täiesti mööda peaks minema, küll püüavad inimesed ikkagi ka järgmisel aastal tulevikku piiluda. Selliseid prognoose võib ju pilada, võrrelda neid astroloogia või loomasisikondade pealt ennustamisega, samas annavad need, põhi- ja kõrvalstsenaariumid, raamid tulevikule, milleks valmis olla. Nagu ikka: looda parimat, kuid valmistu halvimaks.