Postimees palus ettevõtja Tiit Pruulil vaadata tagasi mööduvale aastale.
Tagasivaade 2022. aastale ettevõtja pilgu läbi
Aasta saab kohe läbi, aga me tegelikult ei tea veel, mis aasta see oli. Ma arvan, et 2022. aasta järelmid kummitavad meid ja kogu Euroopat veel aastaid, pigem isegi aastakümneid. Need majanduslikud ja inimlikud haavad, mille osaliseks on juba praegu kümned miljonid inimesed, ei kao veel kaua pärast seda, kui see sõda loodetava Ukraina võiduga lõpeb. 2022. aasta taaka veavad endaga ka minu lapsed ja lapselapsed.
Samas on võimalik selles halvas ajas näha ka head – eriline aeg näitab nimelt ka seda, kes on kes. Kõnts ujub pinnale ja voolab allavett, headus ja suuremeelsus muutuvad nähtavaks ja igavikuliseks.
See oli eestlaste ühtsuse aasta, see oli Euroopa ühtsuse aasta. Kusjuures eestlased olid ühed Euroopa eestvedajad. Eesti liidritest Kaja Kallasest, Jonatan Vseviovist kujunesid Euroopa liidrid.
See aasta õpetas mitmeid olulisi asju, nagu see, et 21. sajandil on maailmas elajaid, kelle südametunnistus ei kohku tagasi haiglate pommitamise, laste tapmise ja sõjavangide piinamise eest.
See aasta õpetas meid vahet tegema tühistel ja olulistel asjadel. Me teame, et keegi meist pole igavene, aga sõda tõi selle ajaliku elu meile väga lähedale.
See aasta õpetas loobumist – me oleme valmis ja võimelised loobuma paljustki, et teha head neile, kel on päriselt raske. Ma olen uhke eestlaste panuse üle Ukraina toetamisel. Ma loodan, et me oleme valmis loobuma näiteks ka uusaastatulevärgist.
Kokkuvõttes oli eestlastel aastal 2022 piisavalt põhjust õnnelik olla. Meil on olemas väga palju sellist, mida pole 1000 kilomeetri kaugusel Euroopas, kus inimesed on täna pimedas ja külmas. Meil on põhjust tänada neid poliitikuid, tänu kellele tagab eesti julgeolekusüsteem meile turvalise elu.
Ja samas, oma pisikese õnne juures ei tohi me unustada maailma ees seisvaid suuri väljakutseid – kuidas lõpetada kiiresti Venemaa sõda Ukrainas, kuidas võidelda kliimamuutuste tulemustega, kuidas hoida kontrolli all tehisintellekti.