Raivo Vare ⟩ Sõda paneb eurooplase teisiti mõtlema, aga ta mõtleb liiga aeglaselt

Otse Postimehest: Raivo Vare. Foto: Eero Vabamägi

Venemaa agressiivne vallutussõda Ukraina vastu sunnib Euroopat oma seniseid poliitilisi arusaamu ümber mõtestama, kirjutab vaatleja Raivo Vare.

Lahkuva aasta kaalukaimaks sündmuseks oli kaheldamatult Venemaa sõda Ukraina vastu. Küsimus pole mitte ainult selles, et see on suurim frontaalsõda Euroopas pärast Teist maailmasõda koos tohutute purustuste ja ohvritega. Vaid ka selles, et see sõda on reljeefselt esile toonud mitu seni maailmas ja eriti Euroopas toiminud protsessi ning sundinud seniseid poliitilisi arusaamu ümber mõtestama. Sellele aitab tohutute ohvrite hinnaga kaasa Ukraina, kes raiub teed, et olla päris-euroopalikuna tunnustatud.

Poliitiline suhtumine nn Vanas Euroopas Ida-Euroopasse tervikuna ja eriti veel seni Euroopa Liidu laienemisest välja jäänud riikidesse, nagu Ukraina ja Moldova, on olnud vastuoluline. Mis sellest veel rääkida, kui mõneti on see tunda olnud, paraku, suhtumistes isegi teistesse Ida-Euroopa riikidesse, sh. meisse. Me olevat russofoobid ja ei mõistvat kaasaegset maailma. Nüüd aga tuleb järjepannu tunnistusi, ja seda ka kõrgeimal tasandil, et oleks ikka pidanud neid idaeurooplasi kuulama. Sest nemad mõistsid Venemaa tunge, aga vanaeurooplased ilmselt siiski mitte.