Postimees palus Kaarli koguduse õpetajal Jaak Ausil vaadata tagasi mööduvale aastale.
Tagasivaade 2022. aastale vaimuliku pilgu läbi
See aasta jääb meelde mitut pidi, loomulikult ei saa mööda vaadata negatiivsetest asjadest ja selleks on Ukraina sõda. See jääb kindlasti märgilisena väga kauaks meelde. Teine asi, mis mind isiklikult negatiivse poole pealt mööduval aastal häirima hakkas, on inimeste omavahelised suhted ja suhtlemine. Eelkõige puudutab see poliitmaastikku, kus on palju räpasust ja koledust ning seda ei saa kindlasti vabandada sellega, et tulemas on valimiste aasta. Ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et see ongi normaalne poliitika.
Kindlasti on lõppeval aastal ka palju positiivset, eriti positiivne on inimeste püüd olla Ukrainale toeks. See on tõepoolest hämmastav, et nii paljud inimesed on pannud reaalselt käe külge, et aidata sõjapõgenikke, aidata ukrainlasi Ukrainas ja aidata Ukraina sõjaväge. See tahe ja panustamine on märkimisväärne. Ka minul oli väike hirm, et äkki see abistamissoov ühel hetkel lihtsalt vaibub, kuna ta läks ju kampaania korras käima, aga ei, abistamine jätkub ning see on väga positiivne ja tore.
Kui koguduse aspektist vaadata, siis on loomulikult hea, et kogudus on siiski saanud toimida sõltumata keerulisest majanduslikust olukorrast ja et inimesed hoiavad kogudust kenasti.
Nii et kogu selle negatiivse juures on olnud väga palju positiivset ja head ning see on seotud just inimeste tähelepanelikkuse, pühendumuse ja valmisolekuga abikäe ulatamiseks.