Skip to footer
Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

VEEBIINTERVJUU Toivo Maimets: Hiina turistide testimise asemel on meil palju tõsisem murekoht (1)

Koroonaviiruse uus plahvatus Pekingis, Hiinas. 17. detsember 2022. REUTERS/Alessandro Diviggiano
  • Hiina massiline nakatumine võib küpsetada seninägematuid viiruse tüvesid

Kui tavaliselt on hospitaliseeritud vanad inimesed vanuses 80+, siis hetkel on haiglas päris suur hulk 0-4 aastaseid lapsi, räägib Teadusnõukoja juht Toivo Maimets.

Milline meie olukord aasta lõpus koroonarindel on?

Hetkel on Eestis Covidi-nakatumise osas stabiilne seis. Meil on haiglas 250 – 300 koroonapatsienti, kümmekond intentsiivis, ja nii on see püsinud hulk nädalaid. Samas sooviks, et see stabiilsus oleks palju madalamate näitajatega. Juunikuus näiteks oli meil haiglas 46 Covidiga inimest.

See on klaas pooltäis-klaas pooltühi seis. Me teame, et populatsioonis on u 6 protsenti ehk iga 17 PCR-testi järgi haiguspositiivne. Enamik neist ka nakatavad. Olen ikka öelnud, et kui kinno lähete, siis igas reas on üks koroonakandja.

Teisalt on umbes 90 protsendil inimestest antikehad mingil kujul organismis olemas. Samas meie vaktsineeritus on vilets, see peaks olema palju parem. Vanemaealistest on 40 000 inimest ilma igasuguse immuunkaitseta. Need on inimesed, kes on enda valikute tõttu ikka väga ohtlikus seisus.

Haiglates vabu voodikohti jätkub? Kas vanemate inimeste kõrval on ka lapsed sel talvel rohkem ohustatud?

Saan haiglate täituvuse osas igal hommikul värsked andmed oma meili. Need ei näita üheski haiglas ülekoormust. Samas ei saa öelda, et see koormus oleks kerge. Kasvõi sama 250 – 300 Covidi patsienti – see pole väike number, sest nad vajavad teistlaadi käitumist ja isolatsiooni. Lisaks paneb süsteemile lisakoormuse arstide enda haigestumine, mis nad töölt eemale viib.

Sama on meil Covidi kõrval tavaline hooajaviiruste laine – me näeme grippi, noroviirust, RSV-d.

Statistikast on tõesti näha, et kui tavaliselt on hospitaliseeritud vanad inimesed vanuses 80+, siis hetkel on tõesti päris suur hulk 0-4 aastaseid lapsi haiglas. Mis selle taga täpselt on – pole jõudnud veel küsida, seal võib olla põhjus ka mitme viiruse nakkus või muud haigustegurid.

Olete valitsusega rääkinud – kas on oht, et peame üks hetk jälle kõik maske kandma ja piirid sulgema?

Tulevikku ennustada ei taha kunagi. Maskide kandmine kohustuslik pole. Küll võib seda teha. Inimesed võiksid ise oma riske hinnata, eriti kui olete immuunprobleemidega. Usun, et koroonaperiood on teinud tänuväärset tööd meie teadlikkuse kasvatamisel riskide maandamisel – elementaarsetele asjadele, nagu kätepesu, pannakse nüüd senisest kindlasti rohkem rõhku.

Kevadel, maikuus disainisime kolm võimalikku stsenaariumit, mis sügisel juhtuma hakkab. Täna saame öelda, et realiseerunud on kõige leebem variant. Uut agressiivset ja haigestumist suurendavat viirustüve meieni jõudnud pole. Mida toob tulevik – ei ta. Hiinas toimuv natukene ohu märgiks küll on.

Rääkides Hiinast – kas peaksime meiegi Hiinast tulevaid turiste testima või rakendama ennetava abinõuna mingit nö erikohtlemist?

Sotsiaalmeedias käib sel teemal kõva arutelu. Itaalia pani tõesti lennujaamades Hiinast tulijatele kohustusliku testimise püsti. Minu seisukoht on, et meie peaksime praegu võtma asja väga rahulikult, seda ohtu meil siin pole.

Hiinast tuleva info põhjal möllab seal viiruse alamtüvi BF7. Meie oleme sellega kokku puutunud, Eestis on selle vastu immuunsus olemas. Hetkel ei pea me väga ärevad olema.

Probleem seisneb muidugi selles, et:
a) Hiinast tulev info ei pruugi olla kõige usaldusväärsem
b) Märksa tõsisem ohukoht on see, et Hiina massiline nakatumine loob võimaluse küpsetada uusi viirusevariante. Eesti ei peaks tegelema mitte lennujaamades ja sadamates testimisega, vaid sellega, et tõsta oma sekveneerimisvõimekust. Soovin, et meil oleks kohene ülevaade meid ohustavatest alamtüvede variantidest, mis võimaldaks meil tagajärgedeks juba ennetavalt valmis olla.

Kommentaarid (1)
Tagasi üles